Tee oma elu parimad investeeringud
Alates 2 eurost kindlustatud Tšehhi Vabariik Isiklikud säästud
Aktsia hind
Tšehhi Vabariik isiklike säästude praegune väärtus on 20,42 %. Isiklikud säästud Tšehhi Vabariik tõusid 1.12.2023-ks 20,42 %, olles 1.9.2023-l olnud 17,99 %. Ajavahemikus 1.3.1999 kuni 1.3.2024 oli SKP keskmine väärtus Tšehhi Vabariik 12,89 %. Kõigi aegade kõrgeim väärtus saavutati 1.3.2021-l, olles 24,40 %, samas kui madalaim väärtus registreeriti 1.9.2001-l, olles 7,78 %.
Isiklikud säästud ·
3 aastat
5 aastat
10 aastat
25 aastat
Max
Isiklikud säästud | |
---|---|
1.3.1999 | 13,56 % |
1.6.1999 | 10,04 % |
1.9.1999 | 10,54 % |
1.12.1999 | 9,32 % |
1.3.2000 | 11,51 % |
1.6.2000 | 12,92 % |
1.9.2000 | 10,78 % |
1.12.2000 | 11,24 % |
1.3.2001 | 14,28 % |
1.6.2001 | 13,27 % |
1.9.2001 | 7,78 % |
1.12.2001 | 12,16 % |
1.3.2002 | 11,43 % |
1.6.2002 | 13,33 % |
1.9.2002 | 10,22 % |
1.12.2002 | 12,15 % |
1.3.2003 | 11,04 % |
1.6.2003 | 11,39 % |
1.9.2003 | 9,79 % |
1.12.2003 | 12,17 % |
1.3.2004 | 10,73 % |
1.6.2004 | 11,95 % |
1.9.2004 | 9,01 % |
1.12.2004 | 10,19 % |
1.3.2005 | 12,71 % |
1.6.2005 | 11,77 % |
1.9.2005 | 10,68 % |
1.12.2005 | 11,38 % |
1.3.2006 | 14,00 % |
1.6.2006 | 12,83 % |
1.9.2006 | 11,90 % |
1.12.2006 | 13,15 % |
1.3.2007 | 14,28 % |
1.6.2007 | 12,75 % |
1.9.2007 | 10,83 % |
1.12.2007 | 11,62 % |
1.3.2008 | 14,05 % |
1.6.2008 | 9,44 % |
1.9.2008 | 10,61 % |
1.12.2008 | 12,66 % |
1.3.2009 | 13,30 % |
1.6.2009 | 10,87 % |
1.9.2009 | 14,02 % |
1.12.2009 | 15,26 % |
1.3.2010 | 10,91 % |
1.6.2010 | 10,96 % |
1.9.2010 | 13,54 % |
1.12.2010 | 15,17 % |
1.3.2011 | 10,95 % |
1.6.2011 | 11,09 % |
1.9.2011 | 11,04 % |
1.12.2011 | 13,07 % |
1.3.2012 | 11,37 % |
1.6.2012 | 10,60 % |
1.9.2012 | 10,87 % |
1.12.2012 | 14,30 % |
1.3.2013 | 10,26 % |
1.6.2013 | 10,82 % |
1.9.2013 | 11,38 % |
1.12.2013 | 12,97 % |
1.3.2014 | 12,76 % |
1.6.2014 | 12,05 % |
1.9.2014 | 10,59 % |
1.12.2014 | 13,31 % |
1.3.2015 | 11,43 % |
1.6.2015 | 11,14 % |
1.9.2015 | 10,80 % |
1.12.2015 | 10,98 % |
1.3.2016 | 10,37 % |
1.6.2016 | 10,92 % |
1.9.2016 | 9,63 % |
1.12.2016 | 10,80 % |
1.3.2017 | 10,24 % |
1.6.2017 | 10,74 % |
1.9.2017 | 9,46 % |
1.12.2017 | 12,48 % |
1.3.2018 | 11,20 % |
1.6.2018 | 11,57 % |
1.9.2018 | 9,75 % |
1.12.2018 | 13,43 % |
1.3.2019 | 12,65 % |
1.6.2019 | 12,04 % |
1.9.2019 | 10,26 % |
1.12.2019 | 12,59 % |
1.3.2020 | 17,47 % |
1.6.2020 | 19,79 % |
1.9.2020 | 15,33 % |
1.12.2020 | 22,11 % |
1.3.2021 | 24,40 % |
1.6.2021 | 18,10 % |
1.9.2021 | 16,24 % |
1.12.2021 | 19,79 % |
1.3.2022 | 19,07 % |
1.6.2022 | 15,10 % |
1.9.2022 | 18,18 % |
1.12.2022 | 20,33 % |
1.3.2023 | 21,13 % |
1.6.2023 | 18,00 % |
1.9.2023 | 17,99 % |
1.12.2023 | 20,42 % |
Isiklikud säästud Ajalugu
Kuupäev | Väärtus |
---|---|
1.12.2023 | 20,42 % |
1.9.2023 | 17,99 % |
1.6.2023 | 18 % |
1.3.2023 | 21,13 % |
1.12.2022 | 20,33 % |
1.9.2022 | 18,18 % |
1.6.2022 | 15,1 % |
1.3.2022 | 19,07 % |
1.12.2021 | 19,79 % |
1.9.2021 | 16,24 % |
Sarnased makromajanduslikud näitajad Isiklikud säästud
Nimi | Praegu | Eelmine | Sagedus |
---|---|---|---|
🇨🇿 Erasektori krediit | 4,094 Bio. CZK | 4,068 Bio. CZK | Kuus |
🇨🇿 Jae- jaekaubandusettevõtete müügitulu aastane muutus | 5,3 % | 5,8 % | Kuus |
🇨🇿 Jaekaubanduse käive KuK | 0,1 % | 0,8 % | Kuus |
🇨🇿 Kütusehinnad | 1,57 USD/Liter | 1,62 USD/Liter | Kuus |
🇨🇿 Leibkondade võlgnevus sissetuleku suhtes | 52,87 % | 56,68 % | Aastane |
🇨🇿 Majapidamiste võlg SKP suhtes | 31,8 % of GDP | 31,8 % of GDP | Kvartal |
🇨🇿 Tarbijausaldus | 101 points | 101,6 points | Kuus |
🇨🇿 Tarbimiskulutused | 571,902 mld. CZK | 569,165 mld. CZK | Kvartal |
🇨🇿 Tarbimislaenud | 348,021 mld. CZK | 345,654 mld. CZK | Kuus |
Makrolehed teistele riikidele Euroopa
- 🇦🇱Albaania
- 🇦🇹Austria
- 🇧🇾Valgevene
- 🇧🇪Belgia
- 🇧🇦Bosnia ja Hertsegoviina
- 🇧🇬Bulgaaria
- 🇭🇷Horvaatia
- 🇨🇾Küpros
- 🇩🇰Taani
- 🇪🇪Eesti
- 🇫🇴Fääri saared
- 🇫🇮Soome
- 🇫🇷Prantsusmaa
- 🇩🇪Saksamaa
- 🇬🇷Kreeka
- 🇭🇺Ungari
- 🇮🇸Island
- 🇮🇪Iirimaa
- 🇮🇹Itaalia
- 🇽🇰Kosovo
- 🇱🇻Läti
- 🇱🇮Liechtenstein
- 🇱🇹Leedu
- 🇱🇺Luksemburg
- 🇲🇰Põhja-Makedoonia
- 🇲🇹Malta
- 🇲🇩Moldova
- 🇲🇨Monaco
- 🇲🇪Montenegro
- 🇳🇱Madalmaad
- 🇳🇴Norra
- 🇵🇱Poola
- 🇵🇹Portugal
- 🇷🇴Rumeenia
- 🇷🇺Venemaa
- 🇷🇸Serbia
- 🇸🇰Slovakkia
- 🇸🇮Sloveenia
- 🇪🇸Hispaania
- 🇸🇪Rootsi
- 🇨🇭Šveits
- 🇺🇦Ukraina
- 🇬🇧Ühendkuningriik
- 🇦🇩Andorra
Mis on Isiklikud säästud?
Isiklikud säästud mängivad inimestele ja majandusele olulist rolli. Need moodustavad finantsaluse, mis võimaldab üksikisikutel saavutada oma rahalisi eesmärke ning pakkuda turvatunnet ootamatute olukordade vastu. Eulerpool'i makroökonoomilise andmete kuvamise veebileht on loodud selleks, et pakkuda üksikasjalikku ülevaadet erinevatest majandusaspektidest, sealhulgas isiklikest säästudest. Selles artiklis keskendume isiklike säästude olulisusele, nende erinevatele aspektidele ja teguritele, mis mõjutavad säästmisharjumusi. Isiklikud säästud viitavad rahasummadele, mida üksikisikud kõrvale panevad, et kasutada neid tulevikus ootamatute kulutuste katmiseks, suuremate ostude tegemiseks või lihtsalt finantsilise kindlustunde tagamiseks. Need säästud võivad olla hoiustatud erinevates finantsinstitutsioonides, nagu pangad, krediidiasutused või investeerimisfondid. Säästmise peamine eesmärk on pakkuda finantsilist turvalisust ja suurendada isiklikku heaolu. Üks tähtsamaid tegureid, mis mõjutavad isiklikke sääste, on sissetulek. Kõrgem sissetulek võimaldab suuremas mahus säästa, samas kui madalam sissetulek piirab säästmise võimalusi. Siiski on oluline märkida, et säästmise harjumus ei ole alati otseselt seotud sissetulekuga; parajasti säästmise harjumus ja oskus võivad mängida suuremat rolli isiklike säästude tekkimisel. Tarbijate käitumine ja säästmisharjumused on teine oluline aspekt, mida tuleb arvestada. Mõned inimesed eelistavad kulutada suurema osa oma sissetulekust, samas kui teised eelistavad säästa. Seda mõjutab suuresti tarbimiskultuur, mis võib varieeruda riigiti. Näiteks võib riikides, kus valitseb kõrge tarbimisorientatsioon, säästude tase olla madalam võrreldes riikidega, kus rõhutatakse säästmise ja investeerimise olulisust. Valitsuse poliitika ja majanduslik olukord mängivad samuti olulist rolli isiklike säästude kujunemisel. Madalad intressimäärad võivad vähendada inimeste motivatsiooni hoida oma raha pangas, samas kui kõrgemad intressimäärad võivad julgustada inimesi hoiustama rohkem. Lisaks võivad maksusoodustused, nagu maksuvabad hoiused või investeerimiskontod, soodustada säästmiskäitumist. Majanduskriisid ja finantsmured võivad samuti mõjutada isiklike säästude taset. Näiteks võib majandussurutis sundida inimesi rohkem säästa, sest töökoha kaotuse või sissetulekute vähenemise risk suureneb. Samuti võivad ootamatud finantskohustused või meditsiinilised probleemid sundida inimesi oma sääste kasutama, vähendades seeläbi nende finantsilist puhvrit. Säästmise põhjused on inimestel erinevad. Mõned säästavad lühiajaliseks eesmärgiks, nagu puhkusereis või kodutehnika ostmine, teised aga pikaajalise eesmärgi saavutamiseks, näiteks pensionipõlveks või laste hariduse rahastamiseks. Sellest lähtuvalt jaotatakse säästud sageli lühiajalisteks, keskmise tähtajaga ja pikaajalisteks säästudeks. Lühiajalised säästud on need, mida plaanitakse kasutada järgmise paari aasta jooksul. Keskmise tähtajaga säästud jäävad kolme kuni viie aasta vahele, näiteks auto ostmiseks. Pikaajalised säästud on need, mida plaanitakse kasutada kümne või enama aasta pärast, nagu pensioniks. Isiklikud säästud võimaldavad inimestel võtta ette suuremaid finantskohustusi ja teha investeeringuid, mis võivad tulevikus nende varalisse seisu märkimisväärselt parandada. Näiteks võivad säästud olla vajalikud kodu sissemakse jaoks laenu võtmisel või äritegevuse alustamiseks vajaliku kapitali kogumiseks. Investeerimine aktsiaturgudele, kinnisvarasse või muude varade hulka võib samuti olla osa inimese säästustrateegiast, mis aitab suurendada tema vara väärtust. Teadlik planeerimine ja säästmise strateegiad on olulised komponentide isiklike säästude efektiivseks haldamiseks. Eelarvestamine on üks esimesi samme säästmise alustamiseks. Eelarve koostamine aitab määrata, kui palju tulu tuleb ja millised on peamised kulud, võimaldades seeläbi paremini planeerida selle, kui palju iga kuu kõrvale panna. Lisaks aitab see vähendada riski, et ootamatud kulud löövad finantsilise tasakaalu paigast. Teine oluline aspekt on finantsdistsipliin ja -harjumused. Regulaarselt määratud summade kõrvale panemine, isegi kui need on algselt väikesed, võib aja jooksul kasvada märkimisväärseks summaks. Finantsinstitutsioonid pakuvad erinevaid tooteid ja teenuseid, nagu automaatsed maksedu eesmärgiga lihtsustada säästude kogumist ja raha liigutamiseks eraldi kontodele. Riskide mitmekesistamine ja investeerimisportfelli hajutamine on tähtis osa pikaajalise finantsplaani koostamisel. Ei ole soovitatav kõiki sääste hoida ühes kohas või investeerida ainult ühte varaklassi, kuna see suurendab riski, et ühe investeeringu ebaõnnestumine mõjutab kogu finantsilist olukorda. Selle asemel tuleks säästud jagada erinevate varade vahel, mille risk ja tootluspotentsiaal varieerub. Tulevikku suunatud mõtteviis ja teadlikkust suurendavad tegevused, nagu finantsalane haridus ja konsultatsioonid ekspertidega, võivad märkimisväärselt aidata kaasa isiklike säästude kasvatamisele ja nende efektiivsele haldamisele. Eulerpool’i veebileht pakub üksikasjalikke analüüse, makroökonoomilisi andmeid ja ekspertide nõuandeid, mis aitavad inimestel teha teadlikumaid ja läbimõeldumaid rahalisi otsuseid. Kokkuvõtlikult võib öelda, et isiklikud säästud on oluline finantsiline komponent, mis mõjutab inimeste heaolu ja majanduslikku kindlustunnet. Sissetulek, tarbimisharjumused, valitsuse poliitika, majanduslik olukord ja isiklikud finantseesmärgid mängivad kõik olulist rolli säästmisharjumuste ja -võimaluste kujunemisel. Teadlik planeerimine, eelarvestamine ja investeerimine on võtmetähtsusega efektiivse säästmisstrateegia ülesehitamisel, mis võimaldab saavutada rahalisi eesmärke ja tagada tulevikus finantsiline kindlustatus. Eulerpool'i makroökonoomiline platvorm on loodud selleks, et pakkuda vajalikku teavet ja tuge kõikidele, kes soovivad oma sääste efektiivselt hallata ja suurendada.