Tee oma elu parimad investeeringud

Alates 2 eurost kindlustatud
Analyse
Profiil
🇸🇪

Rootsi Palga kasv

Aktsia hind

4,2 %
Muutus +/-
+0 %
Muutus %
+0 %

Hetke Palga kasv väärtus Rootsi on 4,2 %. Palga kasv Rootsi vähenes 4,2 % 1.1.2024, pärast seda, kui see oli 4,2 % 1.12.2023. Perioodil 1.7.1992 kuni 1.2.2024 oli SKP keskmine Rootsi 3,23 %. Ajaloo kõrgeim tase saavutati 1.5.1996, olles 7,10 %, samas kui madalaim väärtus registreeriti 1.6.2020 ja oli 1,50 %.

Allikas: Swedish National Mediation Office

Palga kasv

  • 3 aastat

  • 5 aastat

  • 10 aastat

  • 25 aastat

  • Max

Palgakasv

Palga kasv Ajalugu

KuupäevVäärtus
1.1.20244,2 %
1.12.20234,2 %
1.11.20234,2 %
1.10.20234,1 %
1.9.20234,2 %
1.8.20234,1 %
1.7.20234 %
1.6.20233,9 %
1.5.20234 %
1.4.20233,5 %
1
2
3
4
5
...
38

Sarnased makromajanduslikud näitajad Palga kasv

NimiPraeguEelmineSagedus
🇸🇪
Keskmised nädalatunnid
31 Hours31,8 HoursKuus
🇸🇪
Noorsootöötuse määr
23,9 %23,2 %Kuus
🇸🇪
Omandimäär
74,9 %75,6 %Kuus
🇸🇪
Osalise tööajaga
983 600 1,004 mln. Kvartal
🇸🇪
Palgad
198,6 SEK/Hour196,1 SEK/HourKuus
🇸🇪
Pensioniea mehed
63 Years63 YearsAastane
🇸🇪
Pensioniiga naistele
66 Years66 YearsAastane
🇸🇪
Pikaajalise töötuse määr
1,7 %1,6 %Kvartal
🇸🇪
rahvastik
10,52 mln. 10,45 mln. Aastane
🇸🇪
Täistööaeg
3,973 mln. 4,018 mln. Kvartal
🇸🇪
Tööhõive määr
71,5 %68,3 %Kuus
🇸🇪
Tööhõive muutus
−0,4 %−0,2 %Kvartal
🇸🇪
Tööjõukulud.
160,4 points158,6 pointsKuus
🇸🇪
Tööpakkumised
102 070 130 875 Kuus
🇸🇪
Töötajad
5,429 mln. 5,187 mln. Kuus
🇸🇪
Tootlikkus
105,534 points104,954 pointsKvartal
🇸🇪
Tootmispalgad
214 SEK/Hour210,7 SEK/HourKuus
🇸🇪
Töötud isikud
496 000 513 000 Kuus
🇸🇪
Töötuse määr
8,7 %8,9 %Kuus
🇸🇪
Vabad töökohad määr
2,9 %2,1 %Kvartal

Mis on Palga kasv?

Eestis, nagu ka paljudes teistes riikides, mängib palgakasv olulist rolli majanduse tervislikkuse ja sotsiaalmajandusliku tasakaalu kujunemisel. Eulerpooli koduleheküljel on palgakasvu analüüs üks makromajandusliku uurimuse alustaladest, pakkudes põhjalikku ülevaadet nii ajalooliste trendide kui ka tulevikuprognooside kohta. Palgakasv on indikaatoriks, mis mitte ainult ei mõjuta tarbijakäitumist ja elatustaset, vaid kaudselt ka tootlikkust, inflatsiooni ja tööhõivet. Esmalt on oluline mõista palgakasvu määratlusi ja sellega seotud mõisteid. Palgakasv viitab tööstushomes makstavate palkade keskmise tõusu protsendile teatud ajaperioodi jooksul. See võib olla tingitud mitmetest teguritest nagu inflatsioon, tööjõu nõudlus ja pakkumine, majandustsüklid, tööseadusandlus ja palju muud. Nende tegurite terviklik analüüs on vajalik, et mõista palgakasvu dünaamikat ja selle mõjusid majandusele tervikuna. Üks esmane põhjus, miks palgakasv on nii oluline, on selle otsene mõju tarbijate ostujõule. Kui palgad tõusevad, saavad inimesed endale lubada rohkem kaupu ja teenuseid, mis omakorda toetab majanduskasvu. See suurenenud tarbimine võib tekitada positiivse tagasiside efekti, kus suurem nõudlus toob kaasa suurema tootmise, mis omakorda võib taas tõsta tööjõu nõudlust ja palkasid. Siiski on oluline jälgida, et palgakasv ületaks inflatsioonimäära, et tagada reaalse ostujõu suurenemine. Palgakasv mõjutab ka ettevõtete tootlikkust ja konkurentsivõimet. Kulude tõus, mis tuleneb kõrgematest palkadest, võib sundida ettevõtteid tõstma hindu, mis võib vähendada nende konkurentsivõimet rahvusvahelisel turul. Teisalt võib palgakasv motiveerida töötajaid ja suurendada nende produktiivsust, mis võib ettevõtte üldist tulemuslikkust parandada. See tasakaalustamine on keeruline protsess, mis nõuab hoolikat planeerimist ja strateegiat. Tööhõive ja palgakasv on tihedalt seotud. Kui ettevõtted palkavad rohkem töötajaid, siis võib see viia palgatõusuni, kuna tööjõu nõudlus ületab pakkumise. Selline olukord võib olla eriti nähtav piirkondades või sektorites, kus on tööjõupuudus. Eesti tööjõuturg on kogenud erinevaid muutusi viimaste aastate jooksul, sealhulgas suuri struktuurseid muutusi tehnoloogia ja digitaliseerimise arengu tõttu, mis omakorda mõjutavad palgakasvu dünaamikaid. Teine oluline aspekt on tööseadusandluse ja ametiühingute roll palgakasvu kujunemisel. Tugevad ametiühingud võivad läbi palgaläbirääkimiste ja muude meetodite mõjutada palgakasvu, tagades töötajatele õiglasemad ja paremad töötingimused. Tööseadusandlus, nagu miinimumpalga määramine ja erinevad sotsiaalsed garantiid, mängivad samuti olulist rolli. Eestis on miinimumpalga tõstmine olnud üks meetod, mille kaudu püütakse parandada elatustaset ja vähendada ebavõrdsust. Samal ajal on palgakasv seotud ka makroeekonomiliste indikaatoritega nagu inflatsioon ja SKP kasv. Kiire palgakasv võib olla näitaja tugevast majanduskasvust, kuid võib ka kaasa tuua inflatsioonisurve. Eesti puhul on kõrge inflatsioon olnud probleemiks, eriti kiire majanduskasvuga aastatel. Palgakasv peab olema tasakaalustatud majanduskasvuga, et vältida liigset inflatsioonilist survet, mis võib vähendada reaalse palga kasvu ja tarbijate ostujõudu. Eulerpooli kodulehekülg pakub põhjaliku analüüsi ja visualiseerimise tööriistu, mis võimaldavad kasutajatel jälgida palgakasvu trende ja seoseid teiste makroökonoomiliste näitajatega. Meie eesmärk on pakkuda läbipaistvat ja hästi struktureeritud informatsiooni, mis aitab nii ettevõtetel, investoritel, poliitikakujundajatel kui ka tavakodanikul teha informeeritud otsuseid. Läbi erinevate graafikute, tabelite ja analüüsitööriistade saab põhjalikult uurida, kuidas palgakasv mõjutab erinevaid majandussektoreid ja piirkondi. Kokkuvõttes on palgakasv kompleksne ja mitmetahuline makroökonoomiline näitaja, mille mõistmine on kriitilise tähtsusega Eesti majanduse tervisliku arengu ja sotsiaalmajandusliku tasakaalu tagamiseks. Läbi põhjaliku analüüsi ja informatsiooni kättesaadavuse püüab Eulerpool tugevdada aru saamist sellest olulisest indikaatorist, pakkudes väärtuslikku teavet ja tööriistu kõikidele huvitatud osapooltele. Palgakasvu jälgimine ning selle dünaamikatest teadlik olemine on oluline samm jätkusuutliku ja tasakaaluka majandusarengu poole Eestis.