Tee oma elu parimad investeeringud
Alates 2 eurost kindlustatud Rootsi Ülekanded
Aktsia hind
Praegune Rootsi Ülekanded väärtus on 22,2 mld. SEK. Rootsi Ülekanded suurenesid 22,2 mld. SEK 1.12.2023, pärast seda, kui see oli 22 mld. SEK 1.9.2023. Alates 1.3.1998 kuni 1.3.2024 oli keskmine SKP Rootsi 12,93 mld. SEK. Kogu aeg kõrgeim tase saavutati 1.12.2019 31,50 mld. SEK, samas kui madalaim väärtus registreeriti 1.9.1998 3,50 mld. SEK.
Ülekanded ·
3 aastat
5 aastat
10 aastat
25 aastat
Max
Ülekanded | |
---|---|
1.3.1998 | 4,40 mld. SEK |
1.6.1998 | 4,10 mld. SEK |
1.9.1998 | 3,50 mld. SEK |
1.12.1998 | 4,80 mld. SEK |
1.3.1999 | 5,40 mld. SEK |
1.6.1999 | 6,50 mld. SEK |
1.9.1999 | 4,10 mld. SEK |
1.12.1999 | 5,20 mld. SEK |
1.3.2000 | 6,10 mld. SEK |
1.6.2000 | 5,20 mld. SEK |
1.9.2000 | 4,60 mld. SEK |
1.12.2000 | 6,10 mld. SEK |
1.3.2001 | 6,30 mld. SEK |
1.6.2001 | 6,40 mld. SEK |
1.9.2001 | 5,90 mld. SEK |
1.12.2001 | 7,30 mld. SEK |
1.3.2002 | 7,90 mld. SEK |
1.6.2002 | 6,40 mld. SEK |
1.9.2002 | 5,90 mld. SEK |
1.12.2002 | 7,70 mld. SEK |
1.3.2003 | 7,90 mld. SEK |
1.6.2003 | 7,00 mld. SEK |
1.9.2003 | 6,10 mld. SEK |
1.12.2003 | 5,90 mld. SEK |
1.3.2004 | 8,20 mld. SEK |
1.6.2004 | 8,40 mld. SEK |
1.9.2004 | 6,40 mld. SEK |
1.12.2004 | 6,90 mld. SEK |
1.3.2005 | 9,90 mld. SEK |
1.6.2005 | 10,20 mld. SEK |
1.9.2005 | 9,50 mld. SEK |
1.12.2005 | 9,10 mld. SEK |
1.3.2006 | 12,50 mld. SEK |
1.6.2006 | 11,50 mld. SEK |
1.9.2006 | 10,60 mld. SEK |
1.12.2006 | 11,10 mld. SEK |
1.3.2007 | 12,30 mld. SEK |
1.6.2007 | 11,50 mld. SEK |
1.9.2007 | 10,90 mld. SEK |
1.12.2007 | 10,20 mld. SEK |
1.3.2008 | 14,60 mld. SEK |
1.6.2008 | 13,80 mld. SEK |
1.9.2008 | 12,50 mld. SEK |
1.12.2008 | 13,00 mld. SEK |
1.3.2009 | 15,10 mld. SEK |
1.6.2009 | 14,10 mld. SEK |
1.9.2009 | 12,50 mld. SEK |
1.12.2009 | 12,40 mld. SEK |
1.3.2010 | 13,60 mld. SEK |
1.6.2010 | 12,70 mld. SEK |
1.9.2010 | 12,70 mld. SEK |
1.12.2010 | 11,40 mld. SEK |
1.3.2011 | 14,30 mld. SEK |
1.6.2011 | 14,10 mld. SEK |
1.9.2011 | 11,00 mld. SEK |
1.12.2011 | 19,10 mld. SEK |
1.3.2012 | 14,60 mld. SEK |
1.6.2012 | 18,60 mld. SEK |
1.9.2012 | 14,70 mld. SEK |
1.12.2012 | 19,40 mld. SEK |
1.3.2013 | 11,40 mld. SEK |
1.6.2013 | 13,00 mld. SEK |
1.9.2013 | 11,20 mld. SEK |
1.12.2013 | 10,80 mld. SEK |
1.3.2014 | 13,80 mld. SEK |
1.6.2014 | 14,40 mld. SEK |
1.9.2014 | 11,90 mld. SEK |
1.12.2014 | 12,60 mld. SEK |
1.3.2015 | 13,40 mld. SEK |
1.6.2015 | 15,00 mld. SEK |
1.9.2015 | 13,00 mld. SEK |
1.12.2015 | 13,20 mld. SEK |
1.3.2016 | 15,00 mld. SEK |
1.6.2016 | 16,70 mld. SEK |
1.9.2016 | 13,30 mld. SEK |
1.12.2016 | 14,40 mld. SEK |
1.3.2017 | 15,40 mld. SEK |
1.6.2017 | 19,30 mld. SEK |
1.9.2017 | 14,90 mld. SEK |
1.12.2017 | 15,20 mld. SEK |
1.3.2018 | 15,10 mld. SEK |
1.6.2018 | 18,10 mld. SEK |
1.9.2018 | 16,50 mld. SEK |
1.12.2018 | 14,70 mld. SEK |
1.3.2019 | 18,10 mld. SEK |
1.6.2019 | 20,30 mld. SEK |
1.9.2019 | 17,70 mld. SEK |
1.12.2019 | 31,50 mld. SEK |
1.3.2020 | 17,00 mld. SEK |
1.6.2020 | 19,60 mld. SEK |
1.9.2020 | 15,60 mld. SEK |
1.12.2020 | 16,60 mld. SEK |
1.3.2021 | 16,60 mld. SEK |
1.6.2021 | 19,50 mld. SEK |
1.9.2021 | 18,10 mld. SEK |
1.12.2021 | 18,10 mld. SEK |
1.3.2022 | 19,80 mld. SEK |
1.6.2022 | 24,70 mld. SEK |
1.9.2022 | 21,00 mld. SEK |
1.12.2022 | 20,90 mld. SEK |
1.3.2023 | 21,50 mld. SEK |
1.6.2023 | 27,80 mld. SEK |
1.9.2023 | 22,00 mld. SEK |
1.12.2023 | 22,20 mld. SEK |
Ülekanded Ajalugu
Kuupäev | Väärtus |
---|---|
1.12.2023 | 22,2 mld. SEK |
1.9.2023 | 22 mld. SEK |
1.6.2023 | 27,8 mld. SEK |
1.3.2023 | 21,5 mld. SEK |
1.12.2022 | 20,9 mld. SEK |
1.9.2022 | 21 mld. SEK |
1.6.2022 | 24,7 mld. SEK |
1.3.2022 | 19,8 mld. SEK |
1.12.2021 | 18,1 mld. SEK |
1.9.2021 | 18,1 mld. SEK |
Sarnased makromajanduslikud näitajad Ülekanded
Nimi | Praegu | Eelmine | Sagedus |
---|---|---|---|
🇸🇪 Ekspordid | 186,7 mld. SEK | 182,2 mld. SEK | Kuus |
🇸🇪 Impordid | 161,9 mld. SEK | 176,8 mld. SEK | Kuus |
🇸🇪 Jooksevkonto | 115,9 mld. SEK | 102,4 mld. SEK | Kvartal |
🇸🇪 Jooksevkonto suhe SKPsse | 6,8 % of GDP | 5,4 % of GDP | Aastane |
🇸🇪 Kapitalivood | 156,6 mld. SEK | 71,5 mld. SEK | Kvartal |
🇸🇪 Kauplemisbilanss | 11,9 mld. SEK | 7,2 mld. SEK | Kuus |
🇸🇪 Kauplemistingimused | 97,75 points | 97,83 points | Kuus |
🇸🇪 Kullavarud | 125,72 Tonnes | 125,72 Tonnes | Kvartal |
🇸🇪 Maagaasiimport | 2584 Terajoule | 3215 Terajoule | Kuus |
🇸🇪 relvamüük | 299 mln. SIPRI TIV | 66 mln. SIPRI TIV | Aastane |
🇸🇪 Terrorismiindeks | 0,735 Points | 2,307 Points | Aastane |
🇸🇪 Välisriikide otseinvesteeringud | 87,1 mld. SEK | 82,6 mld. SEK | Kvartal |
🇸🇪 Välisvõlg. | 62,884 mld. SEK | 63,069 mld. SEK | Kuus |
Rootsis viitavad remittansid rahalistele ja olemuslikele jooksvate ja kapitalisiirete sissevoolule, mis hõlmavad migrantide ja lühiajaliste töötajate sissetulekute siirdeid (isiklikud remittansid) ning omandatud õigusi sotsiaaltoetustes (koguremitaansid).
Makrolehed teistele riikidele Euroopa
- 🇦🇱Albaania
- 🇦🇹Austria
- 🇧🇾Valgevene
- 🇧🇪Belgia
- 🇧🇦Bosnia ja Hertsegoviina
- 🇧🇬Bulgaaria
- 🇭🇷Horvaatia
- 🇨🇾Küpros
- 🇨🇿Tšehhi Vabariik
- 🇩🇰Taani
- 🇪🇪Eesti
- 🇫🇴Fääri saared
- 🇫🇮Soome
- 🇫🇷Prantsusmaa
- 🇩🇪Saksamaa
- 🇬🇷Kreeka
- 🇭🇺Ungari
- 🇮🇸Island
- 🇮🇪Iirimaa
- 🇮🇹Itaalia
- 🇽🇰Kosovo
- 🇱🇻Läti
- 🇱🇮Liechtenstein
- 🇱🇹Leedu
- 🇱🇺Luksemburg
- 🇲🇰Põhja-Makedoonia
- 🇲🇹Malta
- 🇲🇩Moldova
- 🇲🇨Monaco
- 🇲🇪Montenegro
- 🇳🇱Madalmaad
- 🇳🇴Norra
- 🇵🇱Poola
- 🇵🇹Portugal
- 🇷🇴Rumeenia
- 🇷🇺Venemaa
- 🇷🇸Serbia
- 🇸🇰Slovakkia
- 🇸🇮Sloveenia
- 🇪🇸Hispaania
- 🇨🇭Šveits
- 🇺🇦Ukraina
- 🇬🇧Ühendkuningriik
- 🇦🇩Andorra
Mis on Ülekanded?
Euroraha voogude mõistmine on makromajanduses võtmetähtsusega küsimus, millel on laiaulatuslik mõju riikide majandustele. Üks oluline komponent selles on remittances ehk rahasaadetised – rahaülekanded, mida välismaal elavad või töötavad inimesed saadavad oma kodumaal elavatele pereliikmetele ja sugulastele. Estonian keeles tuntud kui ümbersaadetised, mängivad need üha olulisemat rolli tänapäeva globaalses majanduses. Eulerpool, kui makromajanduslike andmete kuvamiseks loodud professionaalne veebisait, keskendub täpsete ja ajakohaste andmete pakkumisele. Ümbersaadetised on meie andmebaasis üks tähtsamaid kategooriaid, kuna nende mõju ulatub tarbimisest investeeringuteni ja mõjutab kogu majandustsüklit. Selles kirjatükis analüüsime ümbersaadetiste kontseptsiooni, nende tähtsust, majanduslikku mõju ja praktilisi aspekte, pakkudes ülevaadet sellest keerulisest, kuid äärmiselt olulisest teemast. Esiteks, mis on ümbersaadetised? Ümbersaadetised on rahasummad, mida migrandid saadavad tagasi oma koduriiki. Need võivad tulla nii legaalsete kui ka illegaalsete kanalite kaudu, kusjuures ametlikud ülekanded on kergemini jälgitavad ja mõjutatavad poliitiliste meetmetega. Ümbersaadetised võivad olla suunatud otse perekonnaliikmetele, kes kasutavad neid oma igapäevaste vajaduste rahuldamiseks, või kollektiivsetele kogukonnaprojektidele, näiteks koolide ja haiglate ehitamine. Ümbersaadetised mängivad olulist rolli paljude riikide SKP-s. Eriti oluline on nende roll arengumaades, kus nad moodustavad tihtipeale suure osa riigi tuludest. Näiteks võib mõnes väiksemas ja madalama sissetulekuga riigis ümbersaadetiste osakaal olla lausa 20% või enam SKP-st. See raha voolab tavaliselt otse tarbijate taskusse, suurendades sisemajanduse kogunõudlust ja ergutades majanduskasvu. Sellele lisandub veel asjaolu, et ümbersaadetise rahal on tihti palju otsesem ja positiivsem mõju kohalikele kogukondadele kui paljudele välisabile suunatud programmidele, kuna see läheb otse sinna, kus seda kõige rohkem vajatakse. Kuid ümbersaadetiste mõju ei piirdu ainult makromajandusega. Neil on märkimisväärne mõju ka sotsiaalsetele struktuuridele. Ümbersaadetised võivad aidata vähendada vaesust, parandada hariduse kättesaadavust ja tervishoiuteenuseid ning vähendada sotsiaalset ebavõrdsust. See omakorda võib vähendada migratsioonisurvet, sest paranenud elutingimused ja majanduslikud väljavaated koduriigis motiveerivad inimesi jääma pigem oma kodumaale kui otsima paremaid võimalusi välismaal. Majandusliku mõju kontekstis tuleb ümbersaadetiste analüüsimisel arvestada ka nende võimalikku mõju valuutakursile ja inflatsioonile. Riikides, kus ümbersaadetiste maht on suur, võivad need mõjutada kodumaise valuuta tugevnemist, kuna välisvaluuta vahetamine kohalikuks valuutaks suurendab viimase nõudlust. Samuti võivad ümbersaadetised teatud tingimustel suurendada nõudlust kaupade ja teenuste järele, tõstes sellega hindu ja põhjustades inflatsiooni. Seega, majanduspoliitika kujundajad peavad arvestama ümbersaadetiste võimalike tahkudega, et nende mõju majandusele oleks positiivne ja aitaks kaasa tasakaalustatud arengule. Tekkinud raha sissevoolu saab kasutada ka investeeringuteks ja säästudeks, mis aitab edasi arendada majanduslikku alust. Ümbersaadetised võivad pakkuda ka tagatisi laenude jaoks, soodustades seeläbi kohalike ettevõtete kasvu ja arengut. See on oluline makromajanduse seisukohast, sest ettevõtete kasv ja edukus viib suurema tööhõiveni ja majanduslikku kindlust juurde. Poliitiliselt on ümbersaadetised samuti tundlik teema. Riikide valitsused ja rahvusvahelised organisatsioonid töötavad pidevalt välja poliitikaid ja meetmeid, mis aitaksid ümbersaadetiste voogu suurendada ja lihtsustada. On oluline, et ülekandetasud oleksid madalad ja rahaülekannete protsess oleks sujuv ja turvaline, et välismaalt saadud raha jõuaks sihtkohta kiiresti ja tõhusalt. Lõpetuseks, kui rääkida ümbersaadetiste tulevikusuundadest, siis digitaliseerumine on valdkonnas üks peamisi trende. Mitmesugused fintech lahendused nagu mobiilimaksed ja digitaalsed rahakotid pakuvad uusi võimalusi rahaülekanneteks, muutes need kiiremaks, odavamaks ja ligipääsetavamaks. Need tehnoloogilised muutused võivad muuta ümbersaadetiste liikumist veelgi enam ja neil on potentsiaal veelgi suurendada nende positiivset mõju maailmamajandusele. Kokkuvõttes, ümbersaadetised on makromajanduslikult ja sotsiaalselt äärmiselt oluline aspekt, mis mõjutab riikide arengut ja inimeste elukvaliteeti üle kogu maailma. Eulerpool pakub põhjalikku ja täpset informatsiooni ümbersaadetiste kohta, pakkudes analüüse ja andmeid, mis aitavad mõista nende laiaulatuslikku mõju ja potentsiaali. Remittances on keeruline, kuid äärmiselt oluline teema, mille mõistmine aitab paremini hinnata ja ennustada majandussuundi ning töötada välja tõhusamaid strateegiaid majanduskasvu toetamiseks.