Tee oma elu parimad investeeringud
Alates 2 eurost kindlustatud Rootsi Käsumiincome
Aktsia hind
Praegune Käsumiincome väärtus Rootsi on 667,702 mld. SEK. Käsumiincome Rootsi vähenes 667,702 mld. SEK kuupäeval 1.9.2023, pärast seda, kui see oli 763,852 mld. SEK kuupäeval 1.6.2023. Perioodil 1.3.1980 kuni 1.12.2023 oli keskmine SKP Rootsi 317,97 mld. SEK. Kõigi aegade kõrgeim väärtus saavutati kuupäeval 1.6.2023 763,85 mld. SEK, samas kui madalaim väärtus registreeriti kuupäeval 1.3.1980 71,76 mld. SEK.
Käsumiincome ·
3 aastat
5 aastat
10 aastat
25 aastat
Max
Kättesaadav isiklik sissetulek | |
---|---|
1.3.1980 | 71,76 mld. SEK |
1.6.1980 | 78,85 mld. SEK |
1.9.1980 | 74,37 mld. SEK |
1.12.1980 | 73,18 mld. SEK |
1.3.1981 | 76,44 mld. SEK |
1.6.1981 | 83,07 mld. SEK |
1.9.1981 | 77,06 mld. SEK |
1.12.1981 | 79,41 mld. SEK |
1.3.1982 | 83,33 mld. SEK |
1.6.1982 | 90,94 mld. SEK |
1.9.1982 | 82,88 mld. SEK |
1.12.1982 | 84,85 mld. SEK |
1.3.1983 | 89,89 mld. SEK |
1.6.1983 | 104,77 mld. SEK |
1.9.1983 | 89,71 mld. SEK |
1.12.1983 | 92,43 mld. SEK |
1.3.1984 | 98,41 mld. SEK |
1.6.1984 | 111,89 mld. SEK |
1.9.1984 | 98,92 mld. SEK |
1.12.1984 | 99,86 mld. SEK |
1.3.1985 | 107,63 mld. SEK |
1.6.1985 | 123,24 mld. SEK |
1.9.1985 | 108,99 mld. SEK |
1.12.1985 | 108,32 mld. SEK |
1.3.1986 | 114,93 mld. SEK |
1.6.1986 | 132,20 mld. SEK |
1.9.1986 | 120,30 mld. SEK |
1.12.1986 | 117,09 mld. SEK |
1.3.1987 | 126,08 mld. SEK |
1.6.1987 | 146,40 mld. SEK |
1.9.1987 | 127,41 mld. SEK |
1.12.1987 | 124,03 mld. SEK |
1.3.1988 | 131,66 mld. SEK |
1.6.1988 | 153,71 mld. SEK |
1.9.1988 | 135,87 mld. SEK |
1.12.1988 | 133,02 mld. SEK |
1.3.1989 | 146,03 mld. SEK |
1.6.1989 | 166,21 mld. SEK |
1.9.1989 | 150,92 mld. SEK |
1.12.1989 | 143,23 mld. SEK |
1.3.1990 | 159,10 mld. SEK |
1.6.1990 | 190,27 mld. SEK |
1.9.1990 | 165,97 mld. SEK |
1.12.1990 | 166,14 mld. SEK |
1.3.1991 | 188,39 mld. SEK |
1.6.1991 | 216,92 mld. SEK |
1.9.1991 | 191,22 mld. SEK |
1.12.1991 | 194,29 mld. SEK |
1.3.1992 | 200,44 mld. SEK |
1.6.1992 | 222,72 mld. SEK |
1.9.1992 | 201,03 mld. SEK |
1.12.1992 | 207,78 mld. SEK |
1.3.1993 | 202,16 mld. SEK |
1.6.1993 | 221,52 mld. SEK |
1.9.1993 | 209,09 mld. SEK |
1.12.1993 | 201,17 mld. SEK |
1.3.1994 | 203,92 mld. SEK |
1.6.1994 | 222,14 mld. SEK |
1.9.1994 | 211,36 mld. SEK |
1.12.1994 | 215,60 mld. SEK |
1.3.1995 | 209,29 mld. SEK |
1.6.1995 | 240,18 mld. SEK |
1.9.1995 | 214,69 mld. SEK |
1.12.1995 | 217,41 mld. SEK |
1.3.1996 | 209,41 mld. SEK |
1.6.1996 | 247,30 mld. SEK |
1.9.1996 | 216,94 mld. SEK |
1.12.1996 | 213,49 mld. SEK |
1.3.1997 | 207,94 mld. SEK |
1.6.1997 | 244,59 mld. SEK |
1.9.1997 | 221,15 mld. SEK |
1.12.1997 | 220,88 mld. SEK |
1.3.1998 | 215,59 mld. SEK |
1.6.1998 | 247,49 mld. SEK |
1.9.1998 | 227,10 mld. SEK |
1.12.1998 | 229,17 mld. SEK |
1.3.1999 | 225,74 mld. SEK |
1.6.1999 | 264,65 mld. SEK |
1.9.1999 | 235,94 mld. SEK |
1.12.1999 | 239,28 mld. SEK |
1.3.2000 | 239,89 mld. SEK |
1.6.2000 | 269,73 mld. SEK |
1.9.2000 | 250,78 mld. SEK |
1.12.2000 | 250,87 mld. SEK |
1.3.2001 | 259,12 mld. SEK |
1.6.2001 | 294,66 mld. SEK |
1.9.2001 | 272,23 mld. SEK |
1.12.2001 | 272,55 mld. SEK |
1.3.2002 | 273,33 mld. SEK |
1.6.2002 | 312,12 mld. SEK |
1.9.2002 | 283,47 mld. SEK |
1.12.2002 | 283,60 mld. SEK |
1.3.2003 | 283,95 mld. SEK |
1.6.2003 | 320,29 mld. SEK |
1.9.2003 | 293,08 mld. SEK |
1.12.2003 | 289,64 mld. SEK |
1.3.2004 | 289,28 mld. SEK |
1.6.2004 | 321,97 mld. SEK |
1.9.2004 | 299,04 mld. SEK |
1.12.2004 | 296,73 mld. SEK |
1.3.2005 | 295,13 mld. SEK |
1.6.2005 | 343,40 mld. SEK |
1.9.2005 | 305,17 mld. SEK |
1.12.2005 | 311,82 mld. SEK |
1.3.2006 | 311,33 mld. SEK |
1.6.2006 | 369,85 mld. SEK |
1.9.2006 | 322,00 mld. SEK |
1.12.2006 | 328,50 mld. SEK |
1.3.2007 | 335,90 mld. SEK |
1.6.2007 | 409,41 mld. SEK |
1.9.2007 | 342,62 mld. SEK |
1.12.2007 | 343,06 mld. SEK |
1.3.2008 | 353,45 mld. SEK |
1.6.2008 | 443,94 mld. SEK |
1.9.2008 | 364,05 mld. SEK |
1.12.2008 | 358,42 mld. SEK |
1.3.2009 | 370,51 mld. SEK |
1.6.2009 | 450,55 mld. SEK |
1.9.2009 | 380,27 mld. SEK |
1.12.2009 | 380,79 mld. SEK |
1.3.2010 | 384,01 mld. SEK |
1.6.2010 | 465,04 mld. SEK |
1.9.2010 | 397,85 mld. SEK |
1.12.2010 | 402,15 mld. SEK |
1.3.2011 | 404,65 mld. SEK |
1.6.2011 | 495,43 mld. SEK |
1.9.2011 | 417,36 mld. SEK |
1.12.2011 | 415,31 mld. SEK |
1.3.2012 | 418,55 mld. SEK |
1.6.2012 | 521,35 mld. SEK |
1.9.2012 | 434,16 mld. SEK |
1.12.2012 | 435,58 mld. SEK |
1.3.2013 | 441,07 mld. SEK |
1.6.2013 | 524,54 mld. SEK |
1.9.2013 | 447,36 mld. SEK |
1.12.2013 | 449,49 mld. SEK |
1.3.2014 | 450,17 mld. SEK |
1.6.2014 | 552,64 mld. SEK |
1.9.2014 | 461,34 mld. SEK |
1.12.2014 | 463,45 mld. SEK |
1.3.2015 | 463,85 mld. SEK |
1.6.2015 | 583,03 mld. SEK |
1.9.2015 | 473,24 mld. SEK |
1.12.2015 | 476,81 mld. SEK |
1.3.2016 | 494,69 mld. SEK |
1.6.2016 | 605,40 mld. SEK |
1.9.2016 | 488,76 mld. SEK |
1.12.2016 | 496,56 mld. SEK |
1.3.2017 | 497,58 mld. SEK |
1.6.2017 | 639,50 mld. SEK |
1.9.2017 | 508,97 mld. SEK |
1.12.2017 | 523,82 mld. SEK |
1.3.2018 | 545,13 mld. SEK |
1.6.2018 | 627,89 mld. SEK |
1.9.2018 | 540,08 mld. SEK |
1.12.2018 | 557,11 mld. SEK |
1.3.2019 | 569,10 mld. SEK |
1.6.2019 | 657,42 mld. SEK |
1.9.2019 | 565,32 mld. SEK |
1.12.2019 | 581,24 mld. SEK |
1.3.2020 | 587,73 mld. SEK |
1.6.2020 | 627,10 mld. SEK |
1.9.2020 | 570,47 mld. SEK |
1.12.2020 | 596,47 mld. SEK |
1.3.2021 | 615,47 mld. SEK |
1.6.2021 | 677,32 mld. SEK |
1.9.2021 | 599,67 mld. SEK |
1.12.2021 | 628,90 mld. SEK |
1.3.2022 | 658,36 mld. SEK |
1.6.2022 | 726,96 mld. SEK |
1.9.2022 | 638,49 mld. SEK |
1.12.2022 | 673,37 mld. SEK |
1.3.2023 | 691,80 mld. SEK |
1.6.2023 | 763,85 mld. SEK |
1.9.2023 | 667,70 mld. SEK |
Käsumiincome Ajalugu
Kuupäev | Väärtus |
---|---|
1.9.2023 | 667,702 mld. SEK |
1.6.2023 | 763,852 mld. SEK |
1.3.2023 | 691,795 mld. SEK |
1.12.2022 | 673,374 mld. SEK |
1.9.2022 | 638,485 mld. SEK |
1.6.2022 | 726,956 mld. SEK |
1.3.2022 | 658,363 mld. SEK |
1.12.2021 | 628,904 mld. SEK |
1.9.2021 | 599,671 mld. SEK |
1.6.2021 | 677,322 mld. SEK |
Sarnased makromajanduslikud näitajad Käsumiincome
Nimi | Praegu | Eelmine | Sagedus |
---|---|---|---|
🇸🇪 Erasektori krediit | 0,461 % | 0,422 % | Kuus |
🇸🇪 Isiklikud säästud | 20,61 % | 11,92 % | Kvartal |
🇸🇪 Jae- jaekaubandusettevõtete müügitulu aastane muutus | 0,8 % | 0,7 % | Kuus |
🇸🇪 Jaekaubanduse käive KuK | −0,3 % | 0,3 % | Kuus |
🇸🇪 Kodumajapidamiskulud | −0,7 % | 0,4 % | Kuus |
🇸🇪 Kütusehinnad | 1,69 USD/Liter | 1,74 USD/Liter | Kuus |
🇸🇪 Leibkondade võlgnevus sissetuleku suhtes | 168,45 % | 171,92 % | Aastane |
🇸🇪 Majapidamiskulud Kuust Kuusse | −0,6 % | 0 % | Kuus |
🇸🇪 Majapidamiste võlg SKP suhtes | 83,9 % of GDP | 84,8 % of GDP | Kvartal |
🇸🇪 Tarbijausaldus | 93,3 points | 91,3 points | Kuus |
🇸🇪 Tarbimiskulutused | 697,348 mld. SEK | 699,38 mld. SEK | Kvartal |
Makrolehed teistele riikidele Euroopa
- 🇦🇱Albaania
- 🇦🇹Austria
- 🇧🇾Valgevene
- 🇧🇪Belgia
- 🇧🇦Bosnia ja Hertsegoviina
- 🇧🇬Bulgaaria
- 🇭🇷Horvaatia
- 🇨🇾Küpros
- 🇨🇿Tšehhi Vabariik
- 🇩🇰Taani
- 🇪🇪Eesti
- 🇫🇴Fääri saared
- 🇫🇮Soome
- 🇫🇷Prantsusmaa
- 🇩🇪Saksamaa
- 🇬🇷Kreeka
- 🇭🇺Ungari
- 🇮🇸Island
- 🇮🇪Iirimaa
- 🇮🇹Itaalia
- 🇽🇰Kosovo
- 🇱🇻Läti
- 🇱🇮Liechtenstein
- 🇱🇹Leedu
- 🇱🇺Luksemburg
- 🇲🇰Põhja-Makedoonia
- 🇲🇹Malta
- 🇲🇩Moldova
- 🇲🇨Monaco
- 🇲🇪Montenegro
- 🇳🇱Madalmaad
- 🇳🇴Norra
- 🇵🇱Poola
- 🇵🇹Portugal
- 🇷🇴Rumeenia
- 🇷🇺Venemaa
- 🇷🇸Serbia
- 🇸🇰Slovakkia
- 🇸🇮Sloveenia
- 🇪🇸Hispaania
- 🇨🇭Šveits
- 🇺🇦Ukraina
- 🇬🇧Ühendkuningriik
- 🇦🇩Andorra
Mis on Käsumiincome?
Tere tulemast eulerpooli, teie usaldusväärsesse allikasse makromajanduslike andmete analüüsimisel ja esitamisel. Täna käsitleme olulist majanduslikku indikaatorit, mis mõjutab mõnevõrra iga inimese igapäevaelu, nimelt "Ülejäägiga isiklik sissetulek" (Disposable Personal Income). See indikaator on keskse tähtsusega, kuna see määrab, kui palju raha jääb indiviididele pärast vajalike maksude tasumist ja see omakorda mõjutab tarbimiskäitumist ning säästmise harjumusi. Ülejäägiga isiklik sissetulek (DPI) on oluline makromajanduslik suurus, mida kasutatakse mitmesuguste majandusanalüüside ja -prognooside tegemisel. DPI näitab rahasummat, mis jääb isikule pärast kohustuslike maksude ja muu regulatiivse rahalise koormuse tasumist. See raha on saadaval tarbimiseks, säästmiseks või investeerimiseks ja seetõttu mängib see olulist rolli riigi majanduse seisundi määramisel. Ülejäägiga isiklik sissetulek peegeldab inimese rahalist heaolu ja tarbimise potentsiaali. Samas mõjutab see ka ettevõtete tulusid ja seega kogu majandust. Kui DPI on kõrge, suudavad inimesed rohkem kulutada kaupadele ja teenustele, mis omakorda suurendab ettevõtete käivet ja aitab kaasa majanduskasvule. Madal DPI võib seevastu vähendada tarbimist, pidurdades majanduskasvu ja suurendades vajadust sotsiaalabi järele. Üks peamisi DPI komponente on brutotulu, mille hulka kuuluvad palgad, preemiad, pensionid ja muud sissetulekuallikad. Sellest summast arvatakse maha üleüldised maksud, sealhulgas tulumaks ja sotsiaalkindlustusmaksed. Seega moodustub DPI, millest on lahutatud kõik need kohustuslikud maksud ja muud mahaarvamised. See on raha, mis jääb inimesele kättesaadavaks ja mille üle ta saab ise otsustada. Heas DPI tasemes ühiskonnas saavad inimesed endale lubada paremat elukvaliteeti, sealhulgas paremat tervishoidu, haridust ja eluaset. See aitab kaasa ka sotsiaalsele stabiilsusele ja üldisele rahulolule ühiskonnas. Seega on DPI kõrgem tase sageli seotud kõrgema elukvaliteediga ja üldiselt tervislikuma majandusega. Riigid kasutavad DPI mõõtmist ja jälgimist erinevates majandusanalüüsides ja poliitikates. Näiteks, kui DPI kasvab, võib see viidata majanduse paranemisele ja tarbimisvõimekuse suurenemisele. Sel juhul võivad valitsused hinnata, kas on vajalikud täiendavad investeeringud või kui palju võib suurendada maksukoormust ilma, et see kahjustaks elanike ostujõudu. DPI on ka üks indikaator, mida rahapoliitika ja fiskaalpoliitika kujundamisel arvestatakse. Keskpangad ja valitsused jälgivad tihedalt DPI muutusi, et kohandada oma poliitikaid tarbijate toetamiseks või majanduse stabiilseks hoidmiseks. Näiteks, kui DPI kahaneb, võivad valitsused otsustada vähendada makse või suurendada sotsiaalkulutusi, et suurendada tarbijate kättesaadavat tulu ja toetada majanduskasvu. Ülejäägiga isiklik sissetulek ei ole ainult oluline näitaja majanduslikes analüüsides ja poliitikas, vaid ka individuaalsel tasandil. See mõjutab otseselt inimese eluviisi ja finantsotsuseid. Kõrgem DPI annab rohkem võimalusi investeerimiseks, säästmiseks ja tarbimiseks, mis omakorda mõjutab inimeste finantsilist heaolu ja rahulolu. DPI näitajat mõjutavad paljud erinevad tegurid, sealhulgas tööhõive olukord, palgatase, maksukoormus ja inflatsioon. Kõik need tegurid võivad mõjutada indiviidide kättesaadavat tulu ja seega ka nende tarbimiskäitumist. Näiteks, kui inflatsioon tõuseb, võib reaalse DPI väärtus väheneda, kuna tarbijate ostujõud langeb. Seepärast on oluline, et DPI andmeid analüüsitaks kontekstis teiste majandusnäitajatega. Kokkuvõttes võib öelda, et ülejäägiga isiklik sissetulek on üks tähtsamaid makromajanduslikke näitajaid, mida jälgivad nii valitsused, ettevõtted kui ka üksikisikud. See annab väärtuslikku teavet inimeste ostujõu, majanduse stabiilsuse ja üldise heaolu kohta. Nii poliitikud kui ka majandusteadlased peavad DPI andmeid hoolikalt analüüsima ja sellest tulenevalt tegema informeeritud otsuseid, et toetada jätkusuutlikku majanduskasvu ja parandada inimeste elukvaliteeti. Loodame, et see põhjalik ülevaade on andnud teile selgust selle olulise mõiste osas. külastage sageli meie veebisaiti, eulerpool, et saada ajakohast teavet ja põhjalikke analüüse ülejäägiga isikliku sissetuleku ja teiste oluliste majandusnäitajate kohta. Meie eesmärk on pakkuda usaldusväärset ja täpset teavet, mis aitab teil teha teadlikke otsuseid ja mõista majanduse keerukust.