Tee oma elu parimad investeeringud
Alates 2 eurost kindlustatud Sloveenia Täistööaegne töökoht
Aktsia hind
Praegune Täistööaegne töökoht Sloveeniais on 898 800 . Täistööaegne töökoht Sloveeniais tõusis 1.12.2023 898 800 ni, pärast seda kui see oli 1.9.2023 887 200 . Ajavahemikul 1.6.1998 kuni 1.3.2024 oli keskmine SKT Sloveeniais 848 808,82 . Kõigi aegade kõrgeim väärtus saavutati 1.9.2008 921 300,00 ga, samal ajal kui madalaim väärtus registreeriti 1.3.2015 794 600,00 .
Täistööaegne töökoht ·
3 aastat
5 aastat
10 aastat
25 aastat
Max
Täistööaeg | |
---|---|
1.6.1998 | 819 200,00 |
1.3.1999 | 805 300,00 |
1.6.1999 | 811 500,00 |
1.9.1999 | 820 100,00 |
1.12.1999 | 815 100,00 |
1.3.2000 | 818 700,00 |
1.6.2000 | 826 300,00 |
1.9.2000 | 839 200,00 |
1.12.2000 | 827 600,00 |
1.3.2001 | 834 600,00 |
1.6.2001 | 843 300,00 |
1.9.2001 | 860 100,00 |
1.12.2001 | 839 300,00 |
1.3.2002 | 843 500,00 |
1.6.2002 | 848 000,00 |
1.9.2002 | 847 100,00 |
1.12.2002 | 826 700,00 |
1.3.2003 | 825 100,00 |
1.6.2003 | 826 300,00 |
1.9.2003 | 839 100,00 |
1.12.2003 | 831 800,00 |
1.3.2004 | 831 300,00 |
1.6.2004 | 847 300,00 |
1.9.2004 | 856 500,00 |
1.12.2004 | 843 100,00 |
1.3.2005 | 843 600,00 |
1.6.2005 | 851 600,00 |
1.9.2005 | 864 600,00 |
1.12.2005 | 849 900,00 |
1.3.2006 | 850 700,00 |
1.6.2006 | 864 100,00 |
1.9.2006 | 873 800,00 |
1.12.2006 | 857 200,00 |
1.3.2007 | 856 200,00 |
1.6.2007 | 878 800,00 |
1.9.2007 | 902 200,00 |
1.12.2007 | 881 900,00 |
1.3.2008 | 873 100,00 |
1.6.2008 | 890 100,00 |
1.9.2008 | 921 300,00 |
1.12.2008 | 899 800,00 |
1.3.2009 | 861 200,00 |
1.6.2009 | 861 100,00 |
1.9.2009 | 868 800,00 |
1.12.2009 | 863 700,00 |
1.3.2010 | 847 100,00 |
1.6.2010 | 845 000,00 |
1.9.2010 | 842 600,00 |
1.12.2010 | 845 200,00 |
1.3.2011 | 823 000,00 |
1.6.2011 | 833 200,00 |
1.9.2011 | 832 700,00 |
1.12.2011 | 824 500,00 |
1.3.2012 | 816 300,00 |
1.6.2012 | 825 700,00 |
1.9.2012 | 834 400,00 |
1.12.2012 | 821 400,00 |
1.3.2013 | 795 900,00 |
1.6.2013 | 804 800,00 |
1.9.2013 | 817 000,00 |
1.12.2013 | 805 900,00 |
1.3.2014 | 796 400,00 |
1.6.2014 | 803 600,00 |
1.9.2014 | 816 500,00 |
1.12.2014 | 797 600,00 |
1.3.2015 | 794 600,00 |
1.6.2015 | 809 400,00 |
1.9.2015 | 823 800,00 |
1.12.2015 | 815 900,00 |
1.3.2016 | 800 000,00 |
1.6.2016 | 822 500,00 |
1.9.2016 | 824 400,00 |
1.12.2016 | 827 600,00 |
1.3.2017 | 823 000,00 |
1.6.2017 | 844 800,00 |
1.9.2017 | 859 100,00 |
1.12.2017 | 858 600,00 |
1.3.2018 | 845 100,00 |
1.6.2018 | 863 400,00 |
1.9.2018 | 882 700,00 |
1.12.2018 | 881 100,00 |
1.3.2019 | 879 100,00 |
1.6.2019 | 893 000,00 |
1.9.2019 | 892 000,00 |
1.12.2019 | 888 100,00 |
1.3.2020 | 887 700,00 |
1.6.2020 | 880 600,00 |
1.9.2020 | 878 700,00 |
1.12.2020 | 890 800,00 |
1.3.2021 | 831 600,00 |
1.6.2021 | 878 600,00 |
1.9.2021 | 885 000,00 |
1.12.2021 | 870 700,00 |
1.3.2022 | 882 200,00 |
1.6.2022 | 876 900,00 |
1.9.2022 | 886 300,00 |
1.12.2022 | 885 800,00 |
1.3.2023 | 875 000,00 |
1.6.2023 | 890 900,00 |
1.9.2023 | 887 200,00 |
1.12.2023 | 898 800,00 |
Täistööaegne töökoht Ajalugu
Kuupäev | Väärtus |
---|---|
1.12.2023 | 898 800 |
1.9.2023 | 887 200 |
1.6.2023 | 890 900 |
1.3.2023 | 875 000 |
1.12.2022 | 885 800 |
1.9.2022 | 886 300 |
1.6.2022 | 876 900 |
1.3.2022 | 882 200 |
1.12.2021 | 870 700 |
1.9.2021 | 885 000 |
Sarnased makromajanduslikud näitajad Täistööaegne töökoht
Nimi | Praegu | Eelmine | Sagedus |
---|---|---|---|
🇸🇮 Miinimumpalgad | 1253,9 EUR/Month | 1203,36 EUR/Month | Kvartal |
🇸🇮 Noorsootöötuse määr | 7,8 % | 7,8 % | Kuus |
🇸🇮 Omandimäär | 58,6 % | 58,7 % | Kvartal |
🇸🇮 Osalise tööajaga | 91 200 | 77 800 | Kvartal |
🇸🇮 Palgad | 2344 EUR/Month | 2333 EUR/Month | Kuus |
🇸🇮 Palgakasv | 6,426 % | 6,89 % | Kuus |
🇸🇮 Pensioniea mehed | 60 Years | 60 Years | Aastane |
🇸🇮 Pensioniiga naistele | 60 Years | 60 Years | Aastane |
🇸🇮 Pikaajalise töötuse määr | 1 % | 1,1 % | Kvartal |
🇸🇮 rahvastik | 2,12 mln. | 2,11 mln. | Aastane |
🇸🇮 Tööhõive määr | 73,8 % | 72,8 % | Kvartal |
🇸🇮 Tööhõive muutus | 0,2 % | 0,1 % | Kvartal |
🇸🇮 Tööjõukulud. | 127,8 points | 134 points | Kvartal |
🇸🇮 Tööpakkumised | 14 554 | 12 940 | Kuus |
🇸🇮 Töötajad | 945 945 | 944 303 | Kuus |
🇸🇮 Tootlikkus | 110,152 points | 111,428 points | Kvartal |
🇸🇮 Tootmispalgad | 2363 EUR/Month | 2354 EUR/Month | Kuus |
🇸🇮 Töötud isikud | 44 088 | 45 219 | Kuus |
🇸🇮 Töötuse määr | 4,4 % | 4,6 % | Kuus |
🇸🇮 Vabad töökohad määr | 2,5 % | 2,2 % | Kvartal |
Makrolehed teistele riikidele Euroopa
- 🇦🇱Albaania
- 🇦🇹Austria
- 🇧🇾Valgevene
- 🇧🇪Belgia
- 🇧🇦Bosnia ja Hertsegoviina
- 🇧🇬Bulgaaria
- 🇭🇷Horvaatia
- 🇨🇾Küpros
- 🇨🇿Tšehhi Vabariik
- 🇩🇰Taani
- 🇪🇪Eesti
- 🇫🇴Fääri saared
- 🇫🇮Soome
- 🇫🇷Prantsusmaa
- 🇩🇪Saksamaa
- 🇬🇷Kreeka
- 🇭🇺Ungari
- 🇮🇸Island
- 🇮🇪Iirimaa
- 🇮🇹Itaalia
- 🇽🇰Kosovo
- 🇱🇻Läti
- 🇱🇮Liechtenstein
- 🇱🇹Leedu
- 🇱🇺Luksemburg
- 🇲🇰Põhja-Makedoonia
- 🇲🇹Malta
- 🇲🇩Moldova
- 🇲🇨Monaco
- 🇲🇪Montenegro
- 🇳🇱Madalmaad
- 🇳🇴Norra
- 🇵🇱Poola
- 🇵🇹Portugal
- 🇷🇴Rumeenia
- 🇷🇺Venemaa
- 🇷🇸Serbia
- 🇸🇰Slovakkia
- 🇪🇸Hispaania
- 🇸🇪Rootsi
- 🇨🇭Šveits
- 🇺🇦Ukraina
- 🇬🇧Ühendkuningriik
- 🇦🇩Andorra
Mis on Täistööaegne töökoht?
Täna on tööjõuturg pidevas muutumises ja igal seal aset leidval muutusel on otsene mõju nii riigi kui ka üksikisiku heaolule. Täistööajaga tööhõive on üks olulisemaid indikaatoreid, mis annab aimu majanduse üldisest seisundist. Eulerpool esitleb põhjalikke makromajanduse andmeid ja aitab süvitsi mõista täistööajaga tööhõive trendide ja muutuste mõjusid. Täistööajaga tööhõive viitab olukorrale, kus inimene töötab tavapärase töölepinguga ning tema töökoormus vastab täistööaja määratlusele. Eestis on täistööaeg tavaliselt 40 tundi nädalas, kuid see võib tegevusalati erineda. Täistööajaga tööhõivel on oluline roll majanduse stabiilsuses ja kasvus, olles sageli seotud palgakasvu, tarbimisvõime ja üldise elatustasemega. Majanduslikult tugev riik, mis suudab pakkuda oma kodanikele täistööajaga töövõimalusi, on üldjuhul paremini varustatud pikaajalisteks majanduslikeks väljakutseteks. Täistööajaga tööhõive kõrge tase viitab tugevale tööjõuturule, mis omakorda viib kõrgema tarbimiseni ja suurendab sisemajanduse kogutoodangut (SKT). Kui inimesed on täistööajaga hõivatud, on neil stabiilne sissetulek, mis võimaldab neil rohkem tarbida ja investeerida. See omakorda toidab majanduslikku kasvu ja aitab luua uusi töökohti. Stabiilne sissetulek julgustab ka valitsusasutusi ja eraettevõtteid investeerima. Kõik need tegurid suubluvad tugeva ja jätkusuutliku majanduskasvu aluspõhja. Eestis jälgitakse täistööajaga tööhõive määrasid regulaarselt, et hindada tööjõuturu olukorda ja anomaaliate ilmnemise korral koheselt reageerida. Eesti Statistikaamet ja teised relevantsefääripõhised institutsioonid pakuvad sügavanalyütilisi andmeid, mis võimaldavad tööjõuturul toimuvaid muutusi kiiresti tuvastada ja vajalikke meetmeid rakendada. Täistööaega määravad ka erinevad demograafilised ja sotsiokultuurilised tegurid. Näiteks on Eestis tööjõuturul erinevad osalemisnäitajad vastavalt vanusegruppidele. Nooremad inimesed ja äsja tööturule astunud noorsoo esindajad on sageli madalama täistööajaga hõivemääraga. Samas on võrdlemisi stabiilse tööturuga vanemad inimesed, kellel on pikaajaline tööstaaž ja kõrge kvalifikatsioon. Samuti on täistööajaga tööhõive seotud rahvusvahelise konkurentsivõimega. Avatud majandusega riikides, nagu Eesti, on tööjõuturg tihedalt seotud globaalsete turumuutustega. Kvalifikatsiooni ja oskuste parem ühtimine tööturu nõudmistega võib aidata riigil meelitada välisinvesteeringuid ja soodustada ettevõtteid siia laienema. Eestis on head võimalused arenemiseks, kui tagada tööjõu vastavus rahvusvahelistele standarditele ja tipptehnoloogiatele. Oluline roll täistööajaga tööhõive tagamise juures on ka haridusel ja koolitusel. Eestis on palju programme ja algatusi, mille eesmärk on tõsta tööjõu kvalifikatsiooni ja oskuste taset. Täiendõpe ja ümberkoolitusprogrammid on olulised, et töötajad saaksid kohaneda tööjõuturu muutuva nõudlusega ja säilitada oma konkurentsivõime. Samuti aitab haridussüsteemi paindlikkus ja tööandjatega koostöö parandada tööjõu oskuste sobivust ja arendada uute tehnoloogiate kasutamist. Kuid täistööajaga töö ei tagas mitte ainult majanduslikku stabiilsust, vaid sellel on ka sotsiaalsed ja psühholoogilised mõjud. Stabiilne töö toob kaasa suurema rahulolu eluga, vähenda stressitaset ja toetab tugeva kogukonna põimumist. Täistööajaga töötajad panustavad aktiivsemalt ühiskondlikku ellu, tarbivad avalikke teenuseid ja loovad maksutulusid, mis toetavad valitsusjõude ja kohalikke omavalitsusi. Üheks aktuaalseks teemaks on ka töö- ja eraelu tasakaalu leidmine. Kuigi täistööaeg on oluline, püsib küsimus, kuidas saavutada optimaalne tasakaal töö ja puhkuse vahel. Tööandjad ja töötajad võtavad üha rohkem arvesse paindlikkuse ja tööaja korraldamise võimalusi, mis aitavad tööjõul püsida produktiivsena ja rahulolevana. Eestis on mitmeid initsiatiive ja seadusandlikke muudatusi, mille eesmärk on toetada töö- ja eraelu tasakaalu ning tervisliku töökeskkonna loomist. Eulerpooli makromajanduslikud andmed näitavad ka kaugemate piirkondade tööhõive eripärasid. Regionaalsed erinevused tööjõuturul võivad peegeldada majanduse erinevat arengutaset ja ajutisi või pikaaegseid probleeme. Nende andmete jälgimine ja analüüsimine aitab poliitikakujundajatel ja majandusteadlastel tuvastada piirkondi, kus on vajalikud sihtotstarbelised meetmed ja sekkumised. Kokkuvõttes annab täistööajaga tööhõive selge pildi majanduse üldisest seisundist ja tulevikuväljavaadetest. Stabiilne ja kõrge tööhõive tähendab tugevat ja kasvavat majandust, suurenenud tarbimisvõimekust ja paremat elatustaset kogu elanikkonna jaoks. Eulerpool pakub põhjalikke ja usaldusväärseid andmeid ning analüüse, mis aitavad mõista täistööajaga tööhõive trende ja sellele mõjuvaid tegureid. Sõltumata majandusolude muutumisest, jääb täistööajaga tööhõive oluliseks indikaatoriks, mida tasub pidevalt jälgida ja analüüsida.