Tee oma elu parimad investeeringud
Alates 2 eurost kindlustatud Šveits Kodulaenu omajatele määr
Aktsia hind
Praegune Kodulaenu omajatele määr Šveits on 42,2 %. Kodulaenu omajatele määr Šveits langes 42,2 % 1.1.2021, pärast seda kui see oli 42,3 % 1.1.2020. Ajavahemikul 1.1.2010 kuni 1.1.2022 oli keskmine SKP Šveits 42,97 %. Kogu aegade kõrgeim väärtus saavutati 1.1.2014 44,50 %, samas kui madalaim väärtus registreeriti 1.1.2017 41,30 %.
Kodulaenu omajatele määr ·
3 aastat
5 aastat
10 aastat
25 aastat
Max
Elamuomandimäär | |
---|---|
1.1.2010 | 44,40 % |
1.1.2011 | 43,80 % |
1.1.2012 | 43,80 % |
1.1.2013 | 44,00 % |
1.1.2014 | 44,50 % |
1.1.2015 | 43,40 % |
1.1.2016 | 42,50 % |
1.1.2017 | 41,30 % |
1.1.2018 | 42,50 % |
1.1.2019 | 41,60 % |
1.1.2020 | 42,30 % |
1.1.2021 | 42,20 % |
Kodulaenu omajatele määr Ajalugu
Kuupäev | Väärtus |
---|---|
1.1.2021 | 42,2 % |
1.1.2020 | 42,3 % |
1.1.2019 | 41,6 % |
1.1.2018 | 42,5 % |
1.1.2017 | 41,3 % |
1.1.2016 | 42,5 % |
1.1.2015 | 43,4 % |
1.1.2014 | 44,5 % |
1.1.2013 | 44 % |
1.1.2012 | 43,8 % |
Sarnased makromajanduslikud näitajad Kodulaenu omajatele määr
Nimi | Praegu | Eelmine | Sagedus |
---|---|---|---|
🇨🇭 Ehitustoodang | 0,8 % | −2,9 % | Kvartal |
🇨🇭 Elamispindade hinnad | 1,37 % | 1,47 % | Kvartal |
🇨🇭 Hinna-üüri suhe | 125,875 | 125,455 | Kvartal |
🇨🇭 Korteriindeks | 194,349 points | 193,271 points | Kvartal |
Makrolehed teistele riikidele Euroopa
- 🇦🇱Albaania
- 🇦🇹Austria
- 🇧🇾Valgevene
- 🇧🇪Belgia
- 🇧🇦Bosnia ja Hertsegoviina
- 🇧🇬Bulgaaria
- 🇭🇷Horvaatia
- 🇨🇾Küpros
- 🇨🇿Tšehhi Vabariik
- 🇩🇰Taani
- 🇪🇪Eesti
- 🇫🇴Fääri saared
- 🇫🇮Soome
- 🇫🇷Prantsusmaa
- 🇩🇪Saksamaa
- 🇬🇷Kreeka
- 🇭🇺Ungari
- 🇮🇸Island
- 🇮🇪Iirimaa
- 🇮🇹Itaalia
- 🇽🇰Kosovo
- 🇱🇻Läti
- 🇱🇮Liechtenstein
- 🇱🇹Leedu
- 🇱🇺Luksemburg
- 🇲🇰Põhja-Makedoonia
- 🇲🇹Malta
- 🇲🇩Moldova
- 🇲🇨Monaco
- 🇲🇪Montenegro
- 🇳🇱Madalmaad
- 🇳🇴Norra
- 🇵🇱Poola
- 🇵🇹Portugal
- 🇷🇴Rumeenia
- 🇷🇺Venemaa
- 🇷🇸Serbia
- 🇸🇰Slovakkia
- 🇸🇮Sloveenia
- 🇪🇸Hispaania
- 🇸🇪Rootsi
- 🇺🇦Ukraina
- 🇬🇧Ühendkuningriik
- 🇦🇩Andorra
Mis on Kodulaenu omajatele määr?
Koduomandimäär on oluline makromajanduslik näitaja, mis kajastab, kui suur osa elanikkonnast elab oma kodus. See näitaja on oluline majanduse üldise tervise hindamiseks ning annab ülevaate elanike finantsolukorrast, elu kvaliteedist ja sotsiaal-majanduslikust stabiilsusest. Koduomandimäär peegeldab mitmeid majanduslikke ja sotsiaalseid protsesse, sealhulgas eluasemepoliitika tõhusust, eluasemelaenu kättesaadavust ja üldist kinnisvaraturu olukorda. Eulerpool on spetsialiseerunud erinevate makromajanduslike andmete kuvamisele ja seetõttu on meil oluline pakkuda põhjalikku ja täpset teavet koduomandimäära kohta Eestis. Koduomandimäära määrab enamasti see, kui suur osa elanikkonnast suudab ja soovib endale kodu osta. Eestis on koduomandimäär olnud traditsiooniliselt kõrge, võrreldes paljude teiste Euroopa riikidega. See tuleneb eelkõige ajaloolistest põhjustest, kuid ka tänapäevastest majanduslikest ja sotsiaalsetest teguritest. Näiteks on Eesti inimesed olnud ajalooliselt tugevalt kinnisvarakesksed ja kodu omamine on olnud paljude perede ja üksikisikute prioriteet. Majandusolukord mängib samuti olulist rolli koduomandimäära kujunemises. Kui majandus on stabiilne ja kasvab, on inimestel suuremad võimalused kodu soetada. Kinnisvarahinnad, intressimäärad, sissetulekute tase ja tööturu olukord mõjutavad kõik koduomandimäära. Näiteks madalad intressimäärad muudavad eluasemelaenud kättesaadavamaks ja soodsamaks, mis omakorda suurendab koduomandimäära. Samuti, kui tööturg on tugev ja sissetulekud kasvavad, saavad inimesed endale lubada kodu ostmist. Koduomandimääraga on seotud ka mitmed sotsiaal-majanduslikud aspektid. Näiteks on kodu omamine seotud sotsiaalse kindluse ja stabiilsuse tunnetusega. Oma kodus elamine annab inimestele turvatunde ning võimaluse oma elukeskkonda ise kujundada ja parandada. See on oluline nii peredele kui ka üksikisikutele, andes neile pikaajalise eluaseme ja investeeringu, mis võib aja jooksul väärtust koguda. Eestis on koduomandimääraga seotud ka poliitilised ja regulatiivsed raamistikud. Näiteks erinevad eluasemepoliitikad ja meetmed, mida riik ja kohalikud omavalitsused rakendavad, võivad mõjutada koduomandimäära. Seda võivad teha nii otseselt, pakkudes eluasemelaene ja toetusi, kui ka kaudselt, reguleerides kinnisvaraturgu ja tagades, et uute elamispindade ehitus vastab elanike vajadustele. Demograafilised tegurid, nagu vanus, perekonna suurus ja sotsiaalne staatus, mängivad samuti rolli koduomandimäära kujunemises. Näiteks nooremad inimesed eelistavad sageli üürida, kuna neil puuduvad piisavad säästud või stabiilne sissetulek, et kodu osta. Samuti võivad demograafilised muutused, nagu rahvastiku vananemine, mõjutada koduomandimäära pikemas perspektiivis. Koduomandimäär on tihedalt seotud ka regionaalse erinevusega. Eestis on suur erinevus koduomandimäära vahel linnades ja maapiirkondades. Linnades on kinnisvarahinnad kõrgemad, mis võib raskendada kodu ostmist, eriti noorematele ja madalama sissetulekuga elanikele. Maapiirkondades on kinnisvara hinnad tavaliselt madalamad, kuid seal võib olla vähem töövõimalusi ja teenuseid, mis omakorda mõjutab koduomandimäära. Eulerpooli eesmärk on pakkuda täpset ja ajakohast teavet koduomandimäära kohta, et meie kasutajad saaksid teha informeeritud otsuseid. Meie platvormil saab jälgida koduomandimäära dünaamikat erinevatel ajaperioodidel ja piirkondades ning analüüsida, kuidas erinevad majanduslikud ja sotsiaalsed tegurid seda mõjutavad. Samuti pakume võrdlusandmeid teiste riikidega, et parem mõista Eesti koduomandimäära konteksti Euroopas ja maailmas. Kokkuvõttes on koduomandimäär oluline näitaja, mis kajastab majanduslikku ja sotsiaalset olukorda riigis. Eestis on koduomandimäär olnud traditsiooniliselt kõrge, mida mõjutavad mitmed tegurid, sealhulgas majandusolukord, eluasemepoliitika ja demograafilised muutused. Eulerpooli platvormi kaudu saab jälgida ja analüüsida koduomandimäära dünaamikat, pakkudes väärtuslikku teavet kõigile, kes on huvitatud Eesti ja maailma majanduse arengutest.