Tee oma elu parimad investeeringud
Alates 2 eurost kindlustatud Palestiina Sisemajanduse koguprodukt (SKP) avalikust haldusest
Aktsia hind
Praegune Palestiina Sisemajanduse koguprodukt (SKP) avalikust haldusest väärtus on 311,3 mln. USD. Palestiina Sisemajanduse koguprodukt (SKP) avalikust haldusest langes 311,3 mln. USD -le 1.12.2023 pärast seda, kui see oli 442,2 mln. USD 1.9.2023. Perioodil 1.3.2000 kuni 1.3.2024 oli Palestiina SKP keskmine väärtus 410,77 mln. USD. Kõigi aegade kõrgeim väärtus saavutati 1.6.2007 565,00 mln. USD, samas kui madalaim väärtus registreeriti 1.9.2000 157,80 mln. USD.
Sisemajanduse koguprodukt (SKP) avalikust haldusest ·
3 aastat
5 aastat
10 aastat
25 aastat
Max
Avaliku sektori SKP | |
---|---|
1.3.2000 | 170,30 mln. USD |
1.6.2000 | 181,10 mln. USD |
1.9.2000 | 157,80 mln. USD |
1.12.2000 | 215,90 mln. USD |
1.3.2001 | 228,30 mln. USD |
1.6.2001 | 269,30 mln. USD |
1.9.2001 | 269,70 mln. USD |
1.12.2001 | 308,40 mln. USD |
1.3.2002 | 164,20 mln. USD |
1.6.2002 | 249,70 mln. USD |
1.9.2002 | 245,20 mln. USD |
1.12.2002 | 335,20 mln. USD |
1.3.2003 | 265,20 mln. USD |
1.6.2003 | 272,10 mln. USD |
1.9.2003 | 292,30 mln. USD |
1.12.2003 | 302,00 mln. USD |
1.3.2004 | 331,60 mln. USD |
1.6.2004 | 347,10 mln. USD |
1.9.2004 | 347,60 mln. USD |
1.12.2004 | 342,10 mln. USD |
1.3.2005 | 379,90 mln. USD |
1.6.2005 | 384,30 mln. USD |
1.9.2005 | 423,60 mln. USD |
1.12.2005 | 479,90 mln. USD |
1.3.2006 | 515,80 mln. USD |
1.6.2006 | 518,50 mln. USD |
1.9.2006 | 529,50 mln. USD |
1.12.2006 | 526,80 mln. USD |
1.3.2007 | 562,20 mln. USD |
1.6.2007 | 565,00 mln. USD |
1.9.2007 | 485,70 mln. USD |
1.12.2007 | 436,90 mln. USD |
1.3.2008 | 545,40 mln. USD |
1.6.2008 | 436,90 mln. USD |
1.9.2008 | 410,50 mln. USD |
1.12.2008 | 426,30 mln. USD |
1.3.2009 | 429,40 mln. USD |
1.6.2009 | 432,40 mln. USD |
1.9.2009 | 434,80 mln. USD |
1.12.2009 | 453,20 mln. USD |
1.3.2010 | 418,60 mln. USD |
1.6.2010 | 430,20 mln. USD |
1.9.2010 | 423,60 mln. USD |
1.12.2010 | 414,10 mln. USD |
1.3.2011 | 461,80 mln. USD |
1.6.2011 | 477,10 mln. USD |
1.9.2011 | 470,50 mln. USD |
1.12.2011 | 449,20 mln. USD |
1.3.2012 | 437,90 mln. USD |
1.6.2012 | 460,60 mln. USD |
1.9.2012 | 474,90 mln. USD |
1.12.2012 | 435,00 mln. USD |
1.3.2013 | 459,30 mln. USD |
1.6.2013 | 468,40 mln. USD |
1.9.2013 | 465,50 mln. USD |
1.12.2013 | 457,50 mln. USD |
1.3.2014 | 461,30 mln. USD |
1.6.2014 | 478,40 mln. USD |
1.9.2014 | 487,10 mln. USD |
1.12.2014 | 480,90 mln. USD |
1.3.2015 | 473,40 mln. USD |
1.6.2015 | 495,70 mln. USD |
1.9.2015 | 480,00 mln. USD |
1.12.2015 | 491,70 mln. USD |
1.3.2016 | 491,00 mln. USD |
1.6.2016 | 517,00 mln. USD |
1.9.2016 | 505,50 mln. USD |
1.12.2016 | 512,00 mln. USD |
1.3.2017 | 448,60 mln. USD |
1.6.2017 | 442,50 mln. USD |
1.9.2017 | 435,70 mln. USD |
1.12.2017 | 426,50 mln. USD |
1.3.2018 | 392,40 mln. USD |
1.6.2018 | 355,40 mln. USD |
1.9.2018 | 373,40 mln. USD |
1.12.2018 | 380,30 mln. USD |
1.3.2019 | 393,10 mln. USD |
1.6.2019 | 379,80 mln. USD |
1.9.2019 | 405,00 mln. USD |
1.12.2019 | 426,70 mln. USD |
1.3.2020 | 386,50 mln. USD |
1.6.2020 | 387,50 mln. USD |
1.9.2020 | 406,40 mln. USD |
1.12.2020 | 465,80 mln. USD |
1.3.2021 | 442,90 mln. USD |
1.6.2021 | 445,10 mln. USD |
1.9.2021 | 459,00 mln. USD |
1.12.2021 | 469,40 mln. USD |
1.3.2022 | 446,40 mln. USD |
1.6.2022 | 457,20 mln. USD |
1.9.2022 | 450,70 mln. USD |
1.12.2022 | 466,70 mln. USD |
1.3.2023 | 446,20 mln. USD |
1.6.2023 | 468,60 mln. USD |
1.9.2023 | 442,20 mln. USD |
1.12.2023 | 311,30 mln. USD |
Sisemajanduse koguprodukt (SKP) avalikust haldusest Ajalugu
Kuupäev | Väärtus |
---|---|
1.12.2023 | 311,3 mln. USD |
1.9.2023 | 442,2 mln. USD |
1.6.2023 | 468,6 mln. USD |
1.3.2023 | 446,2 mln. USD |
1.12.2022 | 466,7 mln. USD |
1.9.2022 | 450,7 mln. USD |
1.6.2022 | 457,2 mln. USD |
1.3.2022 | 446,4 mln. USD |
1.12.2021 | 469,4 mln. USD |
1.9.2021 | 459 mln. USD |
Sarnased makromajanduslikud näitajad Sisemajanduse koguprodukt (SKP) avalikust haldusest
Nimi | Praegu | Eelmine | Sagedus |
---|---|---|---|
🇵🇸 Aastane SKP kasvumäär | −35 % | −29 % | Kvartal |
🇵🇸 Brutoinvesteeringud põhivarasse | 625,3 mln. USD | 750,8 mln. USD | Kvartal |
🇵🇸 Ehitusest tulenev SKP | 84,4 mln. USD | 111,1 mln. USD | Kvartal |
🇵🇸 Kaevandamise SKP | 11,4 mln. USD | 10,5 mln. USD | Kvartal |
🇵🇸 SKP elaniku kohta ostujõu pariteedis | 5307,6 USD | 5722,41 USD | Aastane |
🇵🇸 SKP põllumajandusest | 137 mln. USD | 153,5 mln. USD | Kvartal |
🇵🇸 SKP püsivhindades | 2,566 mld. USD | 2,856 mld. USD | Kvartal |
🇵🇸 SKT | 17,4 mld. USD | 19,11 mld. USD | Aastane |
🇵🇸 SKT kommunaalteenustest | 19,7 mln. USD | 19,9 mln. USD | Kvartal |
🇵🇸 Teenuste sektori SKP | 530,5 mln. USD | 598,2 mln. USD | Kvartal |
🇵🇸 Töötleva tööstuse SKP | 247 mln. USD | 281 mln. USD | Kvartal |
🇵🇸 Transpordisektori SKP | 36,3 mln. USD | 41,4 mln. USD | Kvartal |
Makrolehed teistele riikidele Aasia
- 🇨🇳Hiina
- 🇮🇳India
- 🇮🇩Indoneesia
- 🇯🇵Jaapan
- 🇸🇦Saudi Araabia
- 🇸🇬Singapur
- 🇰🇷Lõuna-Korea
- 🇹🇷Türgi
- 🇦🇫Afganistan
- 🇦🇲Armeenia
- 🇦🇿Aserbaidžaan
- 🇧🇭Bahrein
- 🇧🇩Bangladesh
- 🇧🇹Bhutan
- 🇧🇳Brunei
- 🇰🇭Kambodža
- 🇹🇱Ida-Timor
- 🇬🇪Gruusia
- 🇭🇰Hongkong
- 🇮🇷Iraan
- 🇮🇶Irak
- 🇮🇱Iisrael
- 🇯🇴Jordaania
- 🇰🇿Kasahstan
- 🇰🇼Kuveit
- 🇰🇬Kirgiisia
- 🇱🇦Laos
- 🇱🇧Liibanon
- 🇲🇴Macau
- 🇲🇾Malaisia
- 🇲🇻Maldiivid
- 🇲🇳Mongoolia
- 🇲🇲Myanmar
- 🇳🇵Nepal
- 🇰🇵Põhja-Korea
- 🇴🇲Oman
- 🇵🇰Pakistan
- 🇵🇭Filipiinid
- 🇶🇦Katar
- 🇱🇰Sri Lanka
- 🇸🇾Süüria
- 🇹🇼Taiwan
- 🇹🇯Tadžikistan
- 🇹🇭Tai 사회복지위원회
- 🇹🇲Turkmenistan
- 🇦🇪Araabia Ühendemiraadid
- 🇺🇿Usbekistan
- 🇻🇳Vietnam
- 🇾🇪Jeemen
Mis on Sisemajanduse koguprodukt (SKP) avalikust haldusest?
"Majanduse makroindikaatorite maailmas on üks olulisemaid näitajaid SKP (sisemajanduse koguprodukt). Üheks selle komponendiks on avaliku halduse SKP (GDP from Public Administration), mis mängib olulist rolli majanduse tervise ja stabiilsuse hindamisel. Eriti tähtis on see valdkond riikides, kus avalikul haldusel on suur roll majanduse juhtimises ja reguleerimises. Eesti kui riik ei ole siin erand ning 'GDP from Public Administration' on võtmeteguriks nii riigisiseste kui rahvusvaheliste analüütikute jaoks. Eulerpooli veebisaidil pakume professionaalsete makromajanduslike andmete kuvamist ning meie eesmärk on lihtsustada ja tõhustada majanduse mõistmist. Avaliku halduse panus SKP-sse on siinkohal üks meie olulisimaid fookusvaldkondi, sest see näitab, kuidas riigiasutuste tegevus mõjutab üldist majanduslikku olukorda ning millised on valdkonna arengusuunad. Avaliku halduse mõiste viitab tegevustele ja teenustele, mida osutavad riigiasutused, omavalitsused ja muud avalik-õiguslikud institutsioonid. See hõlmab väga laia valdkonda: alates seadusandlusest ja õigusemõistmisest kuni rahvatervise, hariduse, turvalisuse ja sotsiaalteenusteni. Järelikult on avaliku halduse panus SKP-sse suur, kuna see mõjutab nii otseselt kui kaudselt erinevaid majandussektoreid. Eesti puhul on avaliku halduse osakaal SKP-s püsiv, kuid muutuv. Riigi viimaste aastate majanduspoliitika ja struktuurireformid on sageli mänginud olulist rolli avaliku sektori suuruse ja panuse muutustes. Näiteks võivad sõdadel ja kriisidel olla märkimisväärsed lühiajalised ja pikaajalised mõjud avaliku halduse finantseerimisele ja seeläbi ka SKP-le. Eesti, kui suhteliselt noor demokraatia ja väike avatud majandus, on siin eriline juhtumiuuring. Avaliku halduse SKP mõõtmine on keerukas, sest see nõuab täpset arvestust ja mitme erineva andmekogu kombineerimist. Statistikaametid ja rahvusvahelised organisatsioonid, nagu Euroopa Liit ja Rahvusvaheline Valuutafond, kasutavad erinevaid metoodikaid ja standardeid, et tagada võrreldavus ja täpsus. Eestil on siin tugevad alused ja hästi arendatud statistikasüsteemid, mis võimaldavad põhjalikku analüüsi. 'Eulerpool' platvormi kaudu saame pakkuda kasutajatele detailseid andmeid ja põhjalikke analüüse, mis on kohandatud erinevate vajaduste ja huvide jaoks. Näiteks võivad poliitikakujundajad kasutada neid andmeid, et hinnata praeguste ja tulevaste poliitikate mõju. Samuti on need kasulikud teadlastele ja majandusteadlastele, kes uurivad avaliku halduse rolli majanduskasvus ja arengu teemadel. Investeerijad, ettevõtjad ja konsultandid võivad kasutada meie andmeid ja analüüse, et teha teadlikke otsuseid, hindamaks riske ja võimalusi, mis on seotud avaliku sektori kulutuste ja regulatsioonidega. On oluline märkida, et avaliku halduse kulutuste ja SKP seose uurimisel tuleb arvestada multifaktoriaalsust. Majanduse dünaamikat kujundavad paljud erinevad tegurid; siis on oluline mõista, kuidas need erinevad tegurid ühendavad ja mõjutavad avalikku haldust. Näiteks võib investeering haridusse ja tervishoidu anda pikaajalise tootlikkuse kasvu, samas kui meetmed turvalisuse ja õigusemõistmise valdkonnas võivad tagada stabiilsuse ja usalduse, mis on oluline majandusarengu mootor. Olulist rolli mängib ka Eesti geograafiline asukoht ja kultuuriline kontekst. Balti riikide üksmeelsus ja tihe koostöö, eriti Euroopa Liidu kontekstis, mõjutab otseselt ja kaudselt avaliku sektori panust SKP-sse. Eesti osaline informaatilises ja tehnoloogilises arengus loob unikaalsed võimalused ja väljakutsed, mis kajastuvad avaliku halduse funktsioonides ja panuses. Eulerpooli veebisaidil on meie eesmärk pakkuda kasutajatele juurdepääsu mitte ainult toorandmetele, vaid ka nende analüüsidele ja kontekstualiseerimisele. See tähendab, et pakume põhjalikke ülevaateid ja analüüse, mis aitavad paremini mõista trende ja mustreid. Kasutaja saab hõlpsasti liikuda tõlgenduste ja metoodikate vahel, et saada terviklik ja täpne ülevaade avaliku halduse osakaalust ja mõjust SKP-le. Kokkuvõtteks, 'GDP from Public Administration' on äärmiselt oluline näitaja, mida ei tohiks alahinnata. See peegeldab nii otseselt kui kaudselt riigi majandustervist ja arenguastet, olles seega kriitilise tähtsusega iga riigi makromajanduslikes hinnangutes ja ennustustes. Eulerpooli missiooniks on pakkuda põhjalikke ja täpseid andmeid, et toetada erinevaid huvirühmi paremate otsuste tegemisel, olgu selleks siis poliitikakujundajad, teadlased või investeerijad. Täname, et valisite Eulerpooli oma usaldusväärseks majandusandmete allikaks. Meie pühendumus kvaliteetsetele andmetele ja analüüsidele aitab teil teha informeeritud otsuseid ja mõista paremini keerulist majanduskeskkonda."