Tee oma elu parimad investeeringud
Alates 2 eurost kindlustatud Norra Tööjõukulud
Aktsia hind
Praegune Tööjõukulud väärtus Norra on 127,229 punktid. Tööjõukulud Norra vähenes 127,229 punktid 1.12.2023, pärast seda kui see oli 129,911 punktid 1.9.2023. Perioodil 1.3.1995 kuni 1.3.2024 oli Norra keskmine SKP 81,93 punktid. Kõigi aegade kõrgeim väärtus saavutati 1.6.2023 138,77 punktid, samas kui madalaim väärtus registreeriti 1.12.1995 45,24 punktid.
Tööjõukulud ·
3 aastat
5 aastat
10 aastat
25 aastat
Max
Tööjõukulud. | |
---|---|
1.3.1995 | 46,53 points |
1.6.1995 | 47,67 points |
1.9.1995 | 47,70 points |
1.12.1995 | 45,24 points |
1.3.1996 | 46,66 points |
1.6.1996 | 48,06 points |
1.9.1996 | 48,09 points |
1.12.1996 | 47,16 points |
1.3.1997 | 48,12 points |
1.6.1997 | 48,92 points |
1.9.1997 | 50,29 points |
1.12.1997 | 47,78 points |
1.3.1998 | 49,36 points |
1.6.1998 | 51,85 points |
1.9.1998 | 54,93 points |
1.12.1998 | 52,74 points |
1.3.1999 | 53,57 points |
1.6.1999 | 55,89 points |
1.9.1999 | 55,73 points |
1.12.1999 | 52,72 points |
1.3.2000 | 53,53 points |
1.6.2000 | 56,95 points |
1.9.2000 | 57,52 points |
1.12.2000 | 54,52 points |
1.3.2001 | 56,44 points |
1.6.2001 | 58,87 points |
1.9.2001 | 59,20 points |
1.12.2001 | 56,63 points |
1.3.2002 | 58,41 points |
1.6.2002 | 59,45 points |
1.9.2002 | 62,89 points |
1.12.2002 | 58,21 points |
1.3.2003 | 59,91 points |
1.6.2003 | 62,23 points |
1.9.2003 | 62,75 points |
1.12.2003 | 58,78 points |
1.3.2004 | 58,91 points |
1.6.2004 | 61,90 points |
1.9.2004 | 64,45 points |
1.12.2004 | 60,68 points |
1.3.2005 | 62,70 points |
1.6.2005 | 64,17 points |
1.9.2005 | 65,05 points |
1.12.2005 | 62,08 points |
1.3.2006 | 65,61 points |
1.6.2006 | 68,72 points |
1.9.2006 | 70,30 points |
1.12.2006 | 65,99 points |
1.3.2007 | 70,53 points |
1.6.2007 | 73,97 points |
1.9.2007 | 75,39 points |
1.12.2007 | 70,62 points |
1.3.2008 | 77,40 points |
1.6.2008 | 79,08 points |
1.9.2008 | 82,75 points |
1.12.2008 | 77,65 points |
1.3.2009 | 80,55 points |
1.6.2009 | 84,99 points |
1.9.2009 | 86,02 points |
1.12.2009 | 81,26 points |
1.3.2010 | 82,51 points |
1.6.2010 | 85,06 points |
1.9.2010 | 89,77 points |
1.12.2010 | 82,56 points |
1.3.2011 | 87,28 points |
1.6.2011 | 90,86 points |
1.9.2011 | 92,19 points |
1.12.2011 | 86,81 points |
1.3.2012 | 90,76 points |
1.6.2012 | 93,51 points |
1.9.2012 | 96,00 points |
1.12.2012 | 90,68 points |
1.3.2013 | 98,55 points |
1.6.2013 | 96,83 points |
1.9.2013 | 98,81 points |
1.12.2013 | 93,47 points |
1.3.2014 | 99,19 points |
1.6.2014 | 100,57 points |
1.9.2014 | 100,77 points |
1.12.2014 | 95,04 points |
1.3.2015 | 97,48 points |
1.6.2015 | 107,56 points |
1.9.2015 | 96,31 points |
1.12.2015 | 98,66 points |
1.3.2016 | 97,93 points |
1.6.2016 | 107,33 points |
1.9.2016 | 98,85 points |
1.12.2016 | 97,64 points |
1.3.2017 | 95,32 points |
1.6.2017 | 110,47 points |
1.9.2017 | 99,27 points |
1.12.2017 | 99,48 points |
1.3.2018 | 100,36 points |
1.6.2018 | 112,90 points |
1.9.2018 | 103,33 points |
1.12.2018 | 103,81 points |
1.3.2019 | 103,82 points |
1.6.2019 | 118,93 points |
1.9.2019 | 108,29 points |
1.12.2019 | 108,19 points |
1.3.2020 | 106,72 points |
1.6.2020 | 122,77 points |
1.9.2020 | 108,06 points |
1.12.2020 | 108,77 points |
1.3.2021 | 109,07 points |
1.6.2021 | 124,41 points |
1.9.2021 | 110,99 points |
1.12.2021 | 111,05 points |
1.3.2022 | 113,12 points |
1.6.2022 | 131,09 points |
1.9.2022 | 117,57 points |
1.12.2022 | 117,20 points |
1.3.2023 | 118,97 points |
1.6.2023 | 138,77 points |
1.9.2023 | 129,91 points |
1.12.2023 | 127,23 points |
Tööjõukulud Ajalugu
Kuupäev | Väärtus |
---|---|
1.12.2023 | 127,229 punktid |
1.9.2023 | 129,911 punktid |
1.6.2023 | 138,768 punktid |
1.3.2023 | 118,972 punktid |
1.12.2022 | 117,202 punktid |
1.9.2022 | 117,568 punktid |
1.6.2022 | 131,086 punktid |
1.3.2022 | 113,121 punktid |
1.12.2021 | 111,045 punktid |
1.9.2021 | 110,992 punktid |
Sarnased makromajanduslikud näitajad Tööjõukulud
Nimi | Praegu | Eelmine | Sagedus |
---|---|---|---|
🇳🇴 Noorsootöötuse määr | 12,2 % | 12,8 % | Kuus |
🇳🇴 Omandimäär | 72,6 % | 72,9 % | Kuus |
🇳🇴 Osalise tööajaga | 644 300 | 657 300 | Kvartal |
🇳🇴 Palgad | 55 550 NOK/Month | 53 750 NOK/Month | Kvartal |
🇳🇴 Palgakasv | 5,763 % | 6,058 % | Kvartal |
🇳🇴 Pensioniea mehed | 62 Years | 62 Years | Aastane |
🇳🇴 Pensioniiga naistele | 62 Years | 62 Years | Aastane |
🇳🇴 Pikaajalise töötuse määr | 0,6 % | 0,5 % | Kvartal |
🇳🇴 rahvastik | 5,49 mln. | 5,43 mln. | Aastane |
🇳🇴 Registreeritud töötuse määr | 2,1 % | 1,9 % | Kuus |
🇳🇴 Täistööaeg | 2,097 mln. | 2,097 mln. | Kvartal |
🇳🇴 Tööhõive määr | 69,6 % | 69,8 % | Kuus |
🇳🇴 Tööhõive muutus | 0,3 % | 0,1 % | Kvartal |
🇳🇴 Tööpakkumised | 98 000 | 110 300 | Kvartal |
🇳🇴 Töötajad | 2,888 mln. | 2,881 mln. | Kuus |
🇳🇴 Tootlikkus | 133,15 points | 130,12 points | Kvartal |
🇳🇴 Tootmispalgad | 124,8 points | 120,8 points | Kvartal |
🇳🇴 Töötud isikud | 76 570 | 75 000 | Kuus |
🇳🇴 Töötuse määr | 4,1 % | 4,1 % | Kuus |
🇳🇴 Vabad töökohad määr | 3,9 % | 3,1 % | Kvartal |
Makrolehed teistele riikidele Euroopa
- 🇦🇱Albaania
- 🇦🇹Austria
- 🇧🇾Valgevene
- 🇧🇪Belgia
- 🇧🇦Bosnia ja Hertsegoviina
- 🇧🇬Bulgaaria
- 🇭🇷Horvaatia
- 🇨🇾Küpros
- 🇨🇿Tšehhi Vabariik
- 🇩🇰Taani
- 🇪🇪Eesti
- 🇫🇴Fääri saared
- 🇫🇮Soome
- 🇫🇷Prantsusmaa
- 🇩🇪Saksamaa
- 🇬🇷Kreeka
- 🇭🇺Ungari
- 🇮🇸Island
- 🇮🇪Iirimaa
- 🇮🇹Itaalia
- 🇽🇰Kosovo
- 🇱🇻Läti
- 🇱🇮Liechtenstein
- 🇱🇹Leedu
- 🇱🇺Luksemburg
- 🇲🇰Põhja-Makedoonia
- 🇲🇹Malta
- 🇲🇩Moldova
- 🇲🇨Monaco
- 🇲🇪Montenegro
- 🇳🇱Madalmaad
- 🇵🇱Poola
- 🇵🇹Portugal
- 🇷🇴Rumeenia
- 🇷🇺Venemaa
- 🇷🇸Serbia
- 🇸🇰Slovakkia
- 🇸🇮Sloveenia
- 🇪🇸Hispaania
- 🇸🇪Rootsi
- 🇨🇭Šveits
- 🇺🇦Ukraina
- 🇬🇧Ühendkuningriik
- 🇦🇩Andorra
Mis on Tööjõukulud?
"Labour Costs" ehk tööjõukulud on keskne teema makromajanduses, mis kajastab kulutusi, mida tööandjad teevad tööjõu eest tasumise eest. See hõlmab palka, sotsiaalkindlustusmakseid, töötervishoiu ja tööohutuse kulusid, koolituskulutusi ning muid kulusid, mis on seotud töötajate palkamise ja hoidmisega. Eulerpool, mis on professionaalne veebisait makromajandusliku andmete kuvamiseks, pakub põhjalikku ja detailset ülevaadet tööjõukuludest, võimaldades ettevõtetel, majandusteadlastel ja poliitikakujundajatel mõista nende kulude dünaamika ja mõju majandusele. Tööjõukulude tähtsus seisneb nende otseses mõjus organisatsiooni finantstulemustele ja makromajandusele laiemalt. Kõrged tööjõukulud võivad mõjutada ettevõtte konkurentsivõimet nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel turul. Eesti kontekstis on oluline arvestada, et tööjõukulud võivad varieeruda sõltuvalt tööstusharust, ettevõtte suurusest ja geograafilisest asukohast. Näiteks tehnoloogia- ja tootmissektoris võivad tööjõukulud olla märkimisväärselt erinevad, arvestades spetsiifilisi nõudmisi ja vajalikke oskusi. Üheks oluliseks komponendiks tööjõukulude määramisel on palk. Eestis kehtivad palgasüsteemid on sageli seotud kollektiivlepingute ja regulatsioonidega, mis kehtestavad miinimumpalga taseme ja töötingimused. Oluline on arvestada ka inflatsioonimäära ja majanduskasvuga, mis võivad mõjutada palgatõusu ja seeläbi tööjõu üldkulusid. Palkade tõus võib suurendada tarbijate ostujõudu, kuid samas võib see ka tõsta inflatsioonimäära ja mõjutada ettevõtete kasumlikkust. Sotsiaalkindlustusmaksed on teine märkimisväärne osa tööjõukuludest. Need hõlmavad makseid pensionifondi, tervishoiusüsteemi ja töötukindlustusse. Eestis on need maksed reguleeritud riigi poolt ja need võivad märkimisväärselt mõjutada tööjõuga seotud kulusid. Tööandjad peavad olema kursis kehtivate regulatsioonidega ja planeerima oma eelarvet vastavalt. Lisaks palkadele ja sotsiaalkindlustusmaksetele hõlmavad tööjõukulud ka töötervishoiu ja tööohutuse kulusid. Seadusandlus nõuab, et tööandjad tagaksid töötajatele turvalise töökoha, mis võib tähendada investeeringuid ohutusseadmetesse, koolitustesse ja tervishoiuteenustesse. Töötervishoiu ja tööohutuse kulude alahindamine võib viia tõsiste finants- ja mainekahjudeni, seega on oluline neid kulusid hoolikalt planeerida ja jälgida. Koolituskulud on veel üks oluline komponent tööjõukuludes. Eriti kiiresti arenevates sektorites, nagu IT ja tehnoloogia, on pidev koolitus ja oskuste arendamine võtmeteguriks konkurentsieelise saavutamisel. Koolituskulud võivad sisaldada nii sisekoolitusi kui ka eksternseid koolitusprogramme ning ülikoolikoostööde arendamisi. Investeeringud koolitusse aitavad kaasa tööjõu kvalifikatsiooni tõstmisele ja produktiivsuse kasvule, mis omakorda viib majanduskasvule. Tehnoloogia arengu ja digiteerimise taustal on tööjõukulude struktuuur muutumas. Automatiseerimine ja tehisintellekti rakendamine võivad vähendada tööjõukulusid, kuid samas nõuda investeeringuid kõrgtehnoloogilistesse seadmetesse ja süsteemidesse. Digitaalse ülemineku mõju tööjõukuludele tuleb hoolikalt analüüsida, kuna see võib kaasa tuua olulisi muutusi töökohtade olemuses ja nõutavates oskustes. Regionaalsed erinevused Eesti tööjõuturul on samuti olulised. Tööjõukulud Tallinnas ja teistes suuremates linnades võivad olla kõrgemad võrreldes väiksemate linnade ja maapiirkondadega, arvestades elukalliduse ja konkurentsi taset. See tähendab, et tööandjad peavad arvestama tööjõukulude erinevustega, kui nad planeerivad tegevust erinevates piirkondades. Majanduse globaliseerumine ja rahvusvaheline konkurents on suurendanud vajadust analüüsida ja optimeerida tööjõukulusid. Eesti kuulub Euroopa Liitu, mis tähendab, et ettevõtted peavad järgima mitte ainult kohalikke, vaid ka Euroopa regulatsioone ja standardeid. Rahvusvahelised firmad, mis tegutsevad Eestis, peavad olema teadlikud nendest nõuetest ning optimaalselt hallata tööjõukulusid, et säilitada oma konkurentsivõime globaalsetel turgudel. Lõpetuseks, tööjõukulud on oluliseks komponendiks mitte ainult ettevõtte tasandil, vaid ka riigi makromajanduses laiemalt. Nende kulude efektiivne juhtimine võib aidata kaasa majanduskasvule, tööhõivele ja sotsiaalsele heaolule. Eulerpooli veebisait pakub kasutajatele tööriistu ja andmeid, mis aitavad paremini mõista ja analüüsida tööjõukulude mitmetahulisi aspekte. Olgu tegemist ettevõttejuhtide, analüütikute või poliitikakujundajatega – täpne ja ajakohane informatsioon tööjõukulude kohta on vaieldamatult oluline otsuste tegemisel ja strateegiate väljatöötamisel.