Tee oma elu parimad investeeringud
Alates 2 eurost kindlustatud Norra Valitsuse tulud
Aktsia hind
Praegune Valitsuse tulud väärtus Norra on 637,274 mld. NOK. Valitsuse tulud Norra tõusis 1.12.2023 637,274 mld. NOK, pärast seda kui see oli 1.9.2023 448,244 mld. NOK. Vahemikus 1.3.1991 kuni 1.3.2024 oli SKP keskmine väärtus Norra 250,35 mld. NOK. Kõigi aegade kõrgeim väärtus saavutati 1.12.2022 788,34 mld. NOK, samas kui madalaim väärtus registreeriti 1.9.1993 50,60 mld. NOK.
Valitsuse tulud ·
3 aastat
5 aastat
10 aastat
25 aastat
Max
Riigitulud | |
---|---|
1.3.1991 | 59,41 mld. NOK |
1.6.1991 | 94,54 mld. NOK |
1.9.1991 | 52,63 mld. NOK |
1.12.1991 | 115,53 mld. NOK |
1.3.1992 | 59,66 mld. NOK |
1.6.1992 | 93,06 mld. NOK |
1.9.1992 | 52,61 mld. NOK |
1.12.1992 | 116,05 mld. NOK |
1.3.1993 | 62,53 mld. NOK |
1.6.1993 | 97,95 mld. NOK |
1.9.1993 | 50,60 mld. NOK |
1.12.1993 | 118,72 mld. NOK |
1.3.1994 | 71,87 mld. NOK |
1.6.1994 | 95,27 mld. NOK |
1.9.1994 | 58,73 mld. NOK |
1.12.1994 | 127,60 mld. NOK |
1.3.1995 | 71,46 mld. NOK |
1.6.1995 | 101,50 mld. NOK |
1.9.1995 | 60,40 mld. NOK |
1.12.1995 | 149,58 mld. NOK |
1.3.1996 | 75,49 mld. NOK |
1.6.1996 | 121,27 mld. NOK |
1.9.1996 | 70,35 mld. NOK |
1.12.1996 | 165,82 mld. NOK |
1.3.1997 | 90,96 mld. NOK |
1.6.1997 | 150,67 mld. NOK |
1.9.1997 | 81,32 mld. NOK |
1.12.1997 | 155,25 mld. NOK |
1.3.1998 | 91,03 mld. NOK |
1.6.1998 | 151,90 mld. NOK |
1.9.1998 | 75,62 mld. NOK |
1.12.1998 | 152,79 mld. NOK |
1.3.1999 | 96,18 mld. NOK |
1.6.1999 | 141,72 mld. NOK |
1.9.1999 | 90,83 mld. NOK |
1.12.1999 | 170,84 mld. NOK |
1.3.2000 | 126,68 mld. NOK |
1.6.2000 | 180,23 mld. NOK |
1.9.2000 | 110,07 mld. NOK |
1.12.2000 | 226,67 mld. NOK |
1.3.2001 | 137,42 mld. NOK |
1.6.2001 | 273,18 mld. NOK |
1.9.2001 | 111,25 mld. NOK |
1.12.2001 | 236,60 mld. NOK |
1.3.2002 | 128,85 mld. NOK |
1.6.2002 | 233,20 mld. NOK |
1.9.2002 | 113,16 mld. NOK |
1.12.2002 | 215,86 mld. NOK |
1.3.2003 | 126,71 mld. NOK |
1.6.2003 | 229,60 mld. NOK |
1.9.2003 | 106,79 mld. NOK |
1.12.2003 | 237,09 mld. NOK |
1.3.2004 | 129,09 mld. NOK |
1.6.2004 | 244,78 mld. NOK |
1.9.2004 | 117,64 mld. NOK |
1.12.2004 | 254,90 mld. NOK |
1.3.2005 | 138,74 mld. NOK |
1.6.2005 | 285,57 mld. NOK |
1.9.2005 | 129,69 mld. NOK |
1.12.2005 | 306,85 mld. NOK |
1.3.2006 | 164,35 mld. NOK |
1.6.2006 | 332,32 mld. NOK |
1.9.2006 | 143,85 mld. NOK |
1.12.2006 | 354,38 mld. NOK |
1.3.2007 | 173,10 mld. NOK |
1.6.2007 | 361,29 mld. NOK |
1.9.2007 | 152,02 mld. NOK |
1.12.2007 | 343,72 mld. NOK |
1.3.2008 | 200,17 mld. NOK |
1.6.2008 | 404,68 mld. NOK |
1.9.2008 | 222,54 mld. NOK |
1.12.2008 | 355,25 mld. NOK |
1.3.2009 | 230,97 mld. NOK |
1.6.2009 | 347,96 mld. NOK |
1.9.2009 | 176,01 mld. NOK |
1.12.2009 | 296,95 mld. NOK |
1.3.2010 | 212,66 mld. NOK |
1.6.2010 | 352,40 mld. NOK |
1.9.2010 | 185,57 mld. NOK |
1.12.2010 | 314,14 mld. NOK |
1.3.2011 | 240,41 mld. NOK |
1.6.2011 | 389,98 mld. NOK |
1.9.2011 | 279,88 mld. NOK |
1.12.2011 | 313,25 mld. NOK |
1.3.2012 | 324,81 mld. NOK |
1.6.2012 | 360,97 mld. NOK |
1.9.2012 | 287,43 mld. NOK |
1.12.2012 | 317,52 mld. NOK |
1.3.2013 | 325,17 mld. NOK |
1.6.2013 | 375,17 mld. NOK |
1.9.2013 | 291,53 mld. NOK |
1.12.2013 | 299,94 mld. NOK |
1.3.2014 | 336,04 mld. NOK |
1.6.2014 | 352,35 mld. NOK |
1.9.2014 | 286,62 mld. NOK |
1.12.2014 | 303,75 mld. NOK |
1.3.2015 | 323,09 mld. NOK |
1.6.2015 | 335,89 mld. NOK |
1.9.2015 | 286,73 mld. NOK |
1.12.2015 | 281,71 mld. NOK |
1.3.2016 | 308,31 mld. NOK |
1.6.2016 | 328,04 mld. NOK |
1.9.2016 | 272,07 mld. NOK |
1.12.2016 | 254,06 mld. NOK |
1.3.2017 | 316,05 mld. NOK |
1.6.2017 | 324,16 mld. NOK |
1.9.2017 | 281,04 mld. NOK |
1.12.2017 | 304,64 mld. NOK |
1.3.2018 | 335,80 mld. NOK |
1.6.2018 | 341,38 mld. NOK |
1.9.2018 | 324,04 mld. NOK |
1.12.2018 | 349,38 mld. NOK |
1.3.2019 | 359,89 mld. NOK |
1.6.2019 | 378,60 mld. NOK |
1.9.2019 | 314,10 mld. NOK |
1.12.2019 | 354,82 mld. NOK |
1.3.2020 | 361,45 mld. NOK |
1.6.2020 | 297,96 mld. NOK |
1.9.2020 | 302,53 mld. NOK |
1.12.2020 | 326,88 mld. NOK |
1.3.2021 | 340,62 mld. NOK |
1.6.2021 | 324,18 mld. NOK |
1.9.2021 | 349,33 mld. NOK |
1.12.2021 | 488,59 mld. NOK |
1.3.2022 | 527,55 mld. NOK |
1.6.2022 | 633,69 mld. NOK |
1.9.2022 | 718,84 mld. NOK |
1.12.2022 | 788,34 mld. NOK |
1.3.2023 | 643,16 mld. NOK |
1.6.2023 | 765,72 mld. NOK |
1.9.2023 | 448,24 mld. NOK |
1.12.2023 | 637,27 mld. NOK |
Valitsuse tulud Ajalugu
Kuupäev | Väärtus |
---|---|
1.12.2023 | 637,274 mld. NOK |
1.9.2023 | 448,244 mld. NOK |
1.6.2023 | 765,719 mld. NOK |
1.3.2023 | 643,162 mld. NOK |
1.12.2022 | 788,337 mld. NOK |
1.9.2022 | 718,838 mld. NOK |
1.6.2022 | 633,69 mld. NOK |
1.3.2022 | 527,551 mld. NOK |
1.12.2021 | 488,592 mld. NOK |
1.9.2021 | 349,33 mld. NOK |
Sarnased makromajanduslikud näitajad Valitsuse tulud
Nimi | Praegu | Eelmine | Sagedus |
---|---|---|---|
🇳🇴 Korruptsiooniaste | 4 | 4 | Aastane |
🇳🇴 Korruptsiooniindeks | 84 Points | 84 Points | Aastane |
🇳🇴 Riigieelarve | 16,3 % of GDP | 25,6 % of GDP | Aastane |
🇳🇴 Riigieelarve väärtus | 53,762 mld. NOK | 179,64 mld. NOK | Kvartal |
🇳🇴 Riigikulud | 258,801 mld. NOK | 257,409 mld. NOK | Kvartal |
🇳🇴 Riigikulutused | 512,813 mld. NOK | 457,634 mld. NOK | Kvartal |
🇳🇴 Riigikulutused SKP suhtes | 46,4 % of GDP | 38,3 % of GDP | Aastane |
🇳🇴 Riigivõlg | 708,529 mld. NOK | 796,757 mld. NOK | Kvartal |
🇳🇴 Riigivõlg SKP suhtes | 44,3 % of GDP | 36,5 % of GDP | Aastane |
🇳🇴 Sõjalised kulutused | 8,669 mld. USD | 8,698 mld. USD | Aastane |
🇳🇴 varjupaigataotlused | 330 persons | 320 persons | Kuus |
Valitsuse tulud viitavad kõigile laekumistele, mida valitsus saab, sealhulgas maksud, tollimaksud, riigiettevõtete tulud, kapitalitulud ja välisabi. Valitsuse tulud on osa valitsuse eelarve tasakaalu arvutamisest.
Makrolehed teistele riikidele Euroopa
- 🇦🇱Albaania
- 🇦🇹Austria
- 🇧🇾Valgevene
- 🇧🇪Belgia
- 🇧🇦Bosnia ja Hertsegoviina
- 🇧🇬Bulgaaria
- 🇭🇷Horvaatia
- 🇨🇾Küpros
- 🇨🇿Tšehhi Vabariik
- 🇩🇰Taani
- 🇪🇪Eesti
- 🇫🇴Fääri saared
- 🇫🇮Soome
- 🇫🇷Prantsusmaa
- 🇩🇪Saksamaa
- 🇬🇷Kreeka
- 🇭🇺Ungari
- 🇮🇸Island
- 🇮🇪Iirimaa
- 🇮🇹Itaalia
- 🇽🇰Kosovo
- 🇱🇻Läti
- 🇱🇮Liechtenstein
- 🇱🇹Leedu
- 🇱🇺Luksemburg
- 🇲🇰Põhja-Makedoonia
- 🇲🇹Malta
- 🇲🇩Moldova
- 🇲🇨Monaco
- 🇲🇪Montenegro
- 🇳🇱Madalmaad
- 🇵🇱Poola
- 🇵🇹Portugal
- 🇷🇴Rumeenia
- 🇷🇺Venemaa
- 🇷🇸Serbia
- 🇸🇰Slovakkia
- 🇸🇮Sloveenia
- 🇪🇸Hispaania
- 🇸🇪Rootsi
- 🇨🇭Šveits
- 🇺🇦Ukraina
- 🇬🇧Ühendkuningriik
- 🇦🇩Andorra
Mis on Valitsuse tulud?
Valitsuse tulud on üks peamisi makroökonoomilisi näitajaid, mis kajastavad riigi finantsilist võimekust pakkuda oma kodanikele vajalikke teenuseid ja investeerida arendustegevustesse. Kvaliteetne ülevaade valitsuse tuludest annab olulist infot nii majandusteadlastele, otsustajatele kui ka tavakodanikele, mõistes riigi fiskaalpoliitika suundumusi ja arenguvõimalusi. Eulerpool veebisaidil keskendume detailsele ja täpsele makromajanduslike andmete kuvamisele, sealhulgas valitsuse tulude kategooriale. Valitsuse tulude all mõistame kõiki rahalisi vahendeid, mis laekuvad riigieelarvesse erinevate kanalite kaudu. Need tulud võivad pärineda erinevatest allikatest, nagu maksud, tollimaksud, maksud väljaspoolt riiki ja eriotstarbelised rahalised ja sotsiaalsed siirded. Tulude struktuuri mõistmine on äärmiselt oluline, sest see aitab hinnata riigi finantsstabiilsust ning kuidas riik suudab hallata oma kohustusi ja toetada majanduslikku arengut. Kui valitsuse tulud on stabiilsed ja kasvavas trendis, on tõenäoliselt ka riigi majandus tugev ja jätkusuutlik. Maksud on peamine valitsuse tulude allikas ja sisaldavad mitmesuguseid katsmisi, näiteks käibemaks, tulumaks ja sotsiaalkindlustusmaksed. Need tulud võimaldavad valitsusel pakkuda avalikke teenuseid, nagu haridus, tervishoid, infrastruktuur ja sotsiaalkaitse. Käibemaks (KM) on Eestis üks olulisemaid makseallikaid, mis moodustab märkimisväärse osa riigi tuludest. Tulumaks hõlmab nii eraisikute kui ka ettevõtete tulusid ning on kriitiline komponent riigi fiskaalpoliitika elluviimisel. Sotsiaalkindlustusmaksed, teisalt, annavad olulise panuse tervishoiu ja pensionisüsteemi rahastamisse, kindlustades riigi kodanike sotsiaalset heaolu. Teist liiki tulud, nagu tollimaksud, mängivad samuti olulist rolli, eriti rahvusvahelises kaubanduses. Tollimaksude kogumine aitab reguleerida importi ja eksporti, samuti kaitsta koduturgu ja soodustada kohalikke tootjaid. Tollimaksud on sageli seotud riigi kaubanduspoliitika ja välismajanduslike suhetega, seega nende ulatus ja tähtsus võivad varieeruda sõltuvalt rahvusvahelistest majandussuhetest ja poliitilistest suundumustest. Maksud väljaspoolt riiki ja eriotstarbelised rahalised siirded hõlmavad mitmesuguseid tulusid, mis ei kuulu tavapäraste maksude alla. Näiteks võivad need sisaldada rahvusvahelisi abiprogramme, laene ja toetusi teistelt riikidelt või rahvusvahelistelt organisatsioonidelt. Sellised rahavood võivad olla eriti olulised arengumaadele või kriisiperioodidel, pakkudes vajalikke finantsressursse infrastruktuuri projektideks, majanduse elavdamiseks või looduskatastroofide leevendamiseks. Lisaks tavapärastele tuludele võivad valitsused saada tulu ka riigi ettevõtetelt, krediidiasutustelt ja muudest varadest. Näiteks võivad riigi omandis olevad ettevõtted teenida kasumit, mida saab suunata riigieelarvesse. Samuti võivad riigi poolt antavad laenud ja investeeringud tuua tulu. Seda tüüpi tulud võivad olla seotud ka riigi varade müügiga, sh maa, kinnisvara või muude materiaalsete ja mittemateriaalsete varade müügiga. Oluline on rõhutada, et valitsuse tulude kvaliteetne ja jätkusuutlik kogumine sõltub tõhusast maksupoliitikast ja -administreerimisest. Efektiivne ja läbipaistev maksude kogumine ning kindlad fiskaalpoliitika raamid aitavad tagada, et valitsuse tulud oleksid piisavad avalike teenuste pakkumiseks ja riigi majanduse arendamiseks. Siin mängivad olulist rolli ka maksudest kõrvalehoidumise ja maksupettuste vastased meetmed, mis aitavad suurendada maksulaekumisi ja tagada maksusüsteemi õiglasuse. Samuti on oluline jälgida riigi tulude ja kulude tasakaalu. Liialt suur riigivõlg ning pikaajalised eelarvedefitsiidid võivad seada riigi majanduse ebastabiilse positsiooni ja piirata tuleviku kasvuvõimalusi. Seega on kriitiline, et valitsus jälgiks hoolikalt oma tulude kogumist ja kulude jaotamist, et saavutada pikaajaline finantsstabiilsus. Eulerpool veebileht pakub põhjalikku ja täpset makroökonoomilist ülevaadet valitsuse tuludest, võimaldades analüütikutel, poliitikakujundajatel ja kodanikel mõista selle olulise näitaja dünaamikat ja mõjusid. Meie platvormil on hõlpsasti kättesaadav ajakohane ja detailne andmestik, mis aitab paremini mõista valitsuse fiskaalpoliitika suundi ja majanduslikke väljakutseid. Olgu see siis andmete visualiseerimine, trendianalüüs või spetsiaalsete aruannete koostamine, Eulerpool toob valitsuse tulud selgelt ja mõtestatult esile, aidates kaasa teadlikumate ja paremini informeeritud otsuste tegemisele majandusvallas. Kokkuvõttes on valitsuse tulud keskne element riigi majanduspoliitikas ja nendest tuleneva teabe õige ja tõhus kasutamine kriitiline riigi majandusliku tervise ja jätkusuutlikkuse tagamiseks. Eulerpool pühendub sellele, et pakkuda kõigile kasutajatele usaldusväärset ja teadlikku informatsiooni valitsuse tulude kohta, aidates kaasa majanduslikele analüüsidele ja poliitilistele otsustele, mis edendavad üldist jõukust ja heaolu.