Tee oma elu parimad investeeringud
Alates 2 eurost kindlustatud Norra Ehitussektori sisemajanduse koguprodukt (SKP)
Aktsia hind
Praegune Ehitussektori sisemajanduse koguprodukt (SKP) väärtus Norra on 57,519 mld. NOK. Ehitussektori sisemajanduse koguprodukt (SKP) Norra langes 57,519 mld. NOK peale 1.12.2023, olles eelnevalt olnud 58,26 mld. NOK 1.9.2023. Ajavahemikus 1.3.1978 kuni 1.3.2024 oli SKP keskmine väärtus Norra 38,57 mld. NOK. Kõigi aegade kõrgeim tase saavutati 1.6.2022, kui see oli 59,40 mld. NOK, samas kui madalaim väärtus registreeriti 1.9.1979 24,04 mld. NOK.
Ehitussektori sisemajanduse koguprodukt (SKP) ·
3 aastat
5 aastat
10 aastat
25 aastat
Max
Ehitusest tulenev SKP | |
---|---|
1.3.1978 | 27,29 mld. NOK |
1.6.1978 | 27,24 mld. NOK |
1.9.1978 | 26,67 mld. NOK |
1.12.1978 | 26,79 mld. NOK |
1.3.1979 | 24,83 mld. NOK |
1.6.1979 | 24,12 mld. NOK |
1.9.1979 | 24,04 mld. NOK |
1.12.1979 | 24,13 mld. NOK |
1.3.1980 | 25,37 mld. NOK |
1.6.1980 | 24,95 mld. NOK |
1.9.1980 | 25,04 mld. NOK |
1.12.1980 | 24,77 mld. NOK |
1.3.1981 | 24,10 mld. NOK |
1.6.1981 | 24,10 mld. NOK |
1.9.1981 | 24,21 mld. NOK |
1.12.1981 | 24,28 mld. NOK |
1.3.1982 | 24,61 mld. NOK |
1.6.1982 | 24,75 mld. NOK |
1.9.1982 | 24,89 mld. NOK |
1.12.1982 | 25,48 mld. NOK |
1.3.1983 | 24,98 mld. NOK |
1.6.1983 | 26,41 mld. NOK |
1.9.1983 | 25,83 mld. NOK |
1.12.1983 | 26,11 mld. NOK |
1.3.1984 | 26,68 mld. NOK |
1.6.1984 | 25,74 mld. NOK |
1.9.1984 | 26,05 mld. NOK |
1.12.1984 | 26,55 mld. NOK |
1.3.1985 | 27,37 mld. NOK |
1.6.1985 | 27,06 mld. NOK |
1.9.1985 | 27,93 mld. NOK |
1.12.1985 | 27,95 mld. NOK |
1.3.1986 | 28,97 mld. NOK |
1.6.1986 | 30,24 mld. NOK |
1.9.1986 | 30,09 mld. NOK |
1.12.1986 | 30,12 mld. NOK |
1.3.1987 | 30,72 mld. NOK |
1.6.1987 | 32,20 mld. NOK |
1.9.1987 | 30,21 mld. NOK |
1.12.1987 | 31,22 mld. NOK |
1.3.1988 | 30,93 mld. NOK |
1.6.1988 | 31,70 mld. NOK |
1.9.1988 | 31,20 mld. NOK |
1.12.1988 | 31,02 mld. NOK |
1.3.1989 | 30,97 mld. NOK |
1.6.1989 | 30,67 mld. NOK |
1.9.1989 | 30,25 mld. NOK |
1.12.1989 | 30,52 mld. NOK |
1.3.1990 | 30,54 mld. NOK |
1.6.1990 | 29,56 mld. NOK |
1.9.1990 | 29,58 mld. NOK |
1.12.1990 | 29,88 mld. NOK |
1.3.1991 | 26,98 mld. NOK |
1.6.1991 | 26,76 mld. NOK |
1.9.1991 | 26,98 mld. NOK |
1.12.1991 | 26,84 mld. NOK |
1.3.1992 | 27,51 mld. NOK |
1.6.1992 | 26,93 mld. NOK |
1.9.1992 | 26,86 mld. NOK |
1.12.1992 | 27,30 mld. NOK |
1.3.1993 | 25,96 mld. NOK |
1.6.1993 | 25,63 mld. NOK |
1.9.1993 | 25,38 mld. NOK |
1.12.1993 | 26,54 mld. NOK |
1.3.1994 | 26,81 mld. NOK |
1.6.1994 | 27,46 mld. NOK |
1.9.1994 | 26,20 mld. NOK |
1.12.1994 | 27,44 mld. NOK |
1.3.1995 | 27,63 mld. NOK |
1.6.1995 | 28,67 mld. NOK |
1.9.1995 | 29,86 mld. NOK |
1.12.1995 | 28,72 mld. NOK |
1.3.1996 | 28,74 mld. NOK |
1.6.1996 | 29,72 mld. NOK |
1.9.1996 | 30,95 mld. NOK |
1.12.1996 | 30,56 mld. NOK |
1.3.1997 | 32,04 mld. NOK |
1.6.1997 | 32,48 mld. NOK |
1.9.1997 | 33,77 mld. NOK |
1.12.1997 | 34,20 mld. NOK |
1.3.1998 | 35,14 mld. NOK |
1.6.1998 | 35,49 mld. NOK |
1.9.1998 | 35,72 mld. NOK |
1.12.1998 | 34,92 mld. NOK |
1.3.1999 | 36,00 mld. NOK |
1.6.1999 | 35,53 mld. NOK |
1.9.1999 | 34,37 mld. NOK |
1.12.1999 | 35,30 mld. NOK |
1.3.2000 | 36,59 mld. NOK |
1.6.2000 | 35,36 mld. NOK |
1.9.2000 | 34,94 mld. NOK |
1.12.2000 | 35,47 mld. NOK |
1.3.2001 | 35,07 mld. NOK |
1.6.2001 | 34,88 mld. NOK |
1.9.2001 | 35,15 mld. NOK |
1.12.2001 | 35,11 mld. NOK |
1.3.2002 | 36,32 mld. NOK |
1.6.2002 | 35,29 mld. NOK |
1.9.2002 | 35,76 mld. NOK |
1.12.2002 | 35,35 mld. NOK |
1.3.2003 | 37,16 mld. NOK |
1.6.2003 | 36,98 mld. NOK |
1.9.2003 | 37,07 mld. NOK |
1.12.2003 | 37,31 mld. NOK |
1.3.2004 | 36,65 mld. NOK |
1.6.2004 | 38,58 mld. NOK |
1.9.2004 | 38,96 mld. NOK |
1.12.2004 | 39,61 mld. NOK |
1.3.2005 | 39,60 mld. NOK |
1.6.2005 | 39,80 mld. NOK |
1.9.2005 | 40,45 mld. NOK |
1.12.2005 | 40,54 mld. NOK |
1.3.2006 | 43,20 mld. NOK |
1.6.2006 | 43,12 mld. NOK |
1.9.2006 | 43,04 mld. NOK |
1.12.2006 | 43,36 mld. NOK |
1.3.2007 | 45,49 mld. NOK |
1.6.2007 | 46,84 mld. NOK |
1.9.2007 | 48,11 mld. NOK |
1.12.2007 | 50,14 mld. NOK |
1.3.2008 | 49,29 mld. NOK |
1.6.2008 | 49,05 mld. NOK |
1.9.2008 | 47,84 mld. NOK |
1.12.2008 | 47,07 mld. NOK |
1.3.2009 | 45,88 mld. NOK |
1.6.2009 | 44,75 mld. NOK |
1.9.2009 | 44,84 mld. NOK |
1.12.2009 | 43,80 mld. NOK |
1.3.2010 | 43,35 mld. NOK |
1.6.2010 | 43,56 mld. NOK |
1.9.2010 | 44,36 mld. NOK |
1.12.2010 | 43,97 mld. NOK |
1.3.2011 | 44,13 mld. NOK |
1.6.2011 | 44,44 mld. NOK |
1.9.2011 | 44,73 mld. NOK |
1.12.2011 | 46,41 mld. NOK |
1.3.2012 | 48,51 mld. NOK |
1.6.2012 | 48,07 mld. NOK |
1.9.2012 | 47,75 mld. NOK |
1.12.2012 | 48,06 mld. NOK |
1.3.2013 | 48,21 mld. NOK |
1.6.2013 | 48,39 mld. NOK |
1.9.2013 | 49,21 mld. NOK |
1.12.2013 | 50,07 mld. NOK |
1.3.2014 | 49,33 mld. NOK |
1.6.2014 | 49,91 mld. NOK |
1.9.2014 | 50,38 mld. NOK |
1.12.2014 | 49,94 mld. NOK |
1.3.2015 | 50,21 mld. NOK |
1.6.2015 | 50,85 mld. NOK |
1.9.2015 | 51,27 mld. NOK |
1.12.2015 | 51,10 mld. NOK |
1.3.2016 | 51,36 mld. NOK |
1.6.2016 | 52,00 mld. NOK |
1.9.2016 | 52,55 mld. NOK |
1.12.2016 | 53,39 mld. NOK |
1.3.2017 | 54,04 mld. NOK |
1.6.2017 | 54,48 mld. NOK |
1.9.2017 | 54,76 mld. NOK |
1.12.2017 | 55,07 mld. NOK |
1.3.2018 | 55,05 mld. NOK |
1.6.2018 | 55,33 mld. NOK |
1.9.2018 | 55,83 mld. NOK |
1.12.2018 | 56,55 mld. NOK |
1.3.2019 | 57,34 mld. NOK |
1.6.2019 | 57,98 mld. NOK |
1.9.2019 | 58,25 mld. NOK |
1.12.2019 | 58,34 mld. NOK |
1.3.2020 | 56,33 mld. NOK |
1.6.2020 | 54,24 mld. NOK |
1.9.2020 | 54,93 mld. NOK |
1.12.2020 | 55,70 mld. NOK |
1.3.2021 | 56,12 mld. NOK |
1.6.2021 | 55,92 mld. NOK |
1.9.2021 | 56,26 mld. NOK |
1.12.2021 | 58,00 mld. NOK |
1.3.2022 | 59,07 mld. NOK |
1.6.2022 | 59,40 mld. NOK |
1.9.2022 | 59,09 mld. NOK |
1.12.2022 | 59,16 mld. NOK |
1.3.2023 | 59,24 mld. NOK |
1.6.2023 | 58,73 mld. NOK |
1.9.2023 | 58,26 mld. NOK |
1.12.2023 | 57,52 mld. NOK |
Ehitussektori sisemajanduse koguprodukt (SKP) Ajalugu
Kuupäev | Väärtus |
---|---|
1.12.2023 | 57,519 mld. NOK |
1.9.2023 | 58,26 mld. NOK |
1.6.2023 | 58,728 mld. NOK |
1.3.2023 | 59,244 mld. NOK |
1.12.2022 | 59,16 mld. NOK |
1.9.2022 | 59,093 mld. NOK |
1.6.2022 | 59,404 mld. NOK |
1.3.2022 | 59,073 mld. NOK |
1.12.2021 | 57,998 mld. NOK |
1.9.2021 | 56,262 mld. NOK |
Sarnased makromajanduslikud näitajad Ehitussektori sisemajanduse koguprodukt (SKP)
Nimi | Praegu | Eelmine | Sagedus |
---|---|---|---|
🇳🇴 Aastane SKP kasvumäär | −0,8 % | 0,4 % | Kvartal |
🇳🇴 Avaliku sektori SKP | 62,886 mld. NOK | 62,884 mld. NOK | Kvartal |
🇳🇴 Brutoinvesteeringud põhivarasse | 242,481 mld. NOK | 261,503 mld. NOK | Kvartal |
🇳🇴 Kaevandamise SKP | 1,441 mld. NOK | 1,574 mld. NOK | Kvartal |
🇳🇴 Kuu sisemajanduse kogutoodang (BIP) kuu kuult | 0,6 % | −1 % | Kuus |
🇳🇴 Sisemajanduse kogutulu | 1,368 Bio. NOK | 1,202 Bio. NOK | Kvartal |
🇳🇴 SKP elaniku kohta ostujõu pariteedis | 90 500,85 USD | 91 068,6 USD | Aastane |
🇳🇴 SKP kasv terve aasta lõikes | 0,5 % | 3 % | Aastane |
🇳🇴 SKP kasvumäär | 0,2 % | 1,6 % | Kvartal |
🇳🇴 SKP põllumajandusest | 5,783 mld. NOK | 5,598 mld. NOK | Kvartal |
🇳🇴 SKP püsivhindades | 1,131 Bio. NOK | 1,129 Bio. NOK | Kvartal |
🇳🇴 SKT | 485,51 mld. USD | 593,73 mld. USD | Aastane |
🇳🇴 SKT inimese kohta | 78 939,4 USD | 79 434,63 USD | Aastane |
🇳🇴 SKT kasv mitte-naftasektoris | 0,2 % | 0,3 % | Kvartal |
🇳🇴 SKT kommunaalteenustest | 7,543 mld. NOK | 7,421 mld. NOK | Kvartal |
🇳🇴 Töötleva tööstuse SKP | 61,715 mld. NOK | 61,127 mld. NOK | Kvartal |
Makrolehed teistele riikidele Euroopa
- 🇦🇱Albaania
- 🇦🇹Austria
- 🇧🇾Valgevene
- 🇧🇪Belgia
- 🇧🇦Bosnia ja Hertsegoviina
- 🇧🇬Bulgaaria
- 🇭🇷Horvaatia
- 🇨🇾Küpros
- 🇨🇿Tšehhi Vabariik
- 🇩🇰Taani
- 🇪🇪Eesti
- 🇫🇴Fääri saared
- 🇫🇮Soome
- 🇫🇷Prantsusmaa
- 🇩🇪Saksamaa
- 🇬🇷Kreeka
- 🇭🇺Ungari
- 🇮🇸Island
- 🇮🇪Iirimaa
- 🇮🇹Itaalia
- 🇽🇰Kosovo
- 🇱🇻Läti
- 🇱🇮Liechtenstein
- 🇱🇹Leedu
- 🇱🇺Luksemburg
- 🇲🇰Põhja-Makedoonia
- 🇲🇹Malta
- 🇲🇩Moldova
- 🇲🇨Monaco
- 🇲🇪Montenegro
- 🇳🇱Madalmaad
- 🇵🇱Poola
- 🇵🇹Portugal
- 🇷🇴Rumeenia
- 🇷🇺Venemaa
- 🇷🇸Serbia
- 🇸🇰Slovakkia
- 🇸🇮Sloveenia
- 🇪🇸Hispaania
- 🇸🇪Rootsi
- 🇨🇭Šveits
- 🇺🇦Ukraina
- 🇬🇧Ühendkuningriik
- 🇦🇩Andorra
Mis on Ehitussektori sisemajanduse koguprodukt (SKP)?
Ehitustööstuse panus sisemajanduse koguprodukti (SKP) on oluline näitaja, mis kajastab majanduse terviklikku arengut ja üldist majanduskeskkonda riigis. Ehitustegevuse mõju SKP-le on Eestis omandanud tähelepanuväärse koha, arvestades sektori laiaulatuslikku mõju ja sidusust teiste majandusharudega. Meie platvormil, Eulerpool-is, pakume põhjalikku ja täpset makromajanduslikku andmestikku, sealhulgas GDP harude lõikes, mis aitab analüüsida ja mõista ehitustööstuse panust Eesti majandusse. Ehitustegevus ehk ehitustööde teostamine hõlmab endas hoonete ja rajatiste planeerimist, ehitamist, renoveerimist ning hooldamist. See sektor mõjutab otseselt erinevaid majandusharusid nagu kinnisvaraarendus, tööjõuturg, tooraineturg ning paljud teenindusvaldkonnad, pakkudes tööd tuhandetele inimestele ja luues majanduslikku lisandväärtust. Eestis on ehitussektor olnud läbi aastate üks stabiilselt kasvavaid ja tähtsaid harusid, mille mõju SKP-le on märkimisväärne nii lühiajalises kui ka pikaajalises perspektiivis. Kõigepealt tuleb rõhutada, et ehitustööstuse panust majandusse mõõdetakse peamiselt loodud lisaväärtuse kaudu, mis väljendub selles, kui palju sektori tegevus lisab kogumajandusele pärast kulutuste mahaarvamist. Eestis on ehitussektori roll väljendunud nii hoonete ehitamise kui ka infrastruktuuri arendamise kaudu. Ehitustegevus mõjutab tugevalt ka kõrvalsektoreid, näiteks kinnisvaraturg saab hoo sisse suuresti just ehitusprojektide tulemusena, olgu nendeks uusarendused või renoveerimisprojektid. Eesti ehitustööstus on näidanud viimaste aastakümnete jooksul dünaamilist arengut. Eelkõige on kasvule kaasa aidanud Euroopa Liidu struktuurifondide vahendid, mis on võimaldanud mitmeid suuri infrastruktuuriprojekte. Lisaks sellele on tähtsal kohal ka erainvesteeringud ja avaliku sektori panus, mis on loonud soodsa pinnase ehitussektori kasvuks ja arenguks. Ehitustööstuse panus SKP-le on näha ka statistikas, kus sektor moodustab märkimisväärse osa riigi kogutoodangust. Makromajanduslikust vaatepunktist on oluline jälgida ehitustööstuse panust SKP-sse, kuna see peegeldab üldist majanduskliimat ja investeerimisaktiivsust riigis. Tugev ehitussektor viitab tavaliselt positiivsetele majandustingimustele, kus ettevõtted ja eraisikud on valmis investeerima uutesse projektidesse. Samuti on oluline jälgida sektori tsüklilisust, kuna ehitussektor kipub olema majandustsüklitega tugevalt seotud. Majanduskasvu perioodidel on ehitustegevus aktiivsem ja vastupidi, majanduslanguse ajal vähenevad investeeringud ja aktiivsus sektoris. Eulerpool pakub täpset ja usaldusväärset makromajanduslikku andmestikku, mis hõlmab põhjalikke ülevaateid sektorite lõikes. Meie platvormil saab vaadata erinevaid ajaperioode ja võrrelda ehitustööstuse panust SKP-le erinevatel aastatel. See võimaldab teha teadlikke otsuseid ja analüüse ning paremini mõista, kuidas ehitustööstuse arengud mõjutavad Eesti majandust tervikuna. Ehitustööstuse mõju SKP-le ei piirdu vaid rahalise lisandväärtuse loomisega. Sektori tegevused mõjutavad otseselt ka tööjõuturgu, pakkudes tööhõivet tuhandetele inimestele. Ehitustöölistest insenerideni, projektijuhtidest arhitektideni – kõik need spetsialistid panustavad oma oskuste ja teadmistega, et luua püsivaid struktuure ja rakendusi. Eesti ehitustööstuse tugevus ja kvaliteet põhineb seega märkimisväärselt kvalifitseeritud tööjõul ja uuendusmeelsusel. Innovatsioonidel on Eesti ehitustööstuses oluline roll. Uued tehnoloogiad ja ehitusmeetodid, olgu nendeks BIM (Building Information Modeling), robotehitus või keskkonnasõbralikud ja energiatõhusad lahendused, aitavad tõsta sektori konkurentsivõimet ja pikaajalist jätkusuutlikkust. Need arengud mitte ainult ei suurenda sektori lisandväärtust, vaid aitavad ka saavutada kõrgemat efektiivsust ja keskkonnasõbralikkust, mis on oluline tänapäeva kliimamuutuste kontekstis. Lisaks on oluline märkida, et ehitustööstuse panus SKP-sse aitab saavutada suuremat regionaalset arengut ja tasakaalu. Eestis on mitmeid piirkondi, kus ehitustegevus on andnud olulise tõuke kohalikule majandusele, luues uusi töökohti ja parandades infrastruktuuri. See omakorda suurendab kohalike ettevõtete ja elanike heaolu, aidates kaasa jätkusuutlikule majanduskasvule kogu riigis. Kokkuvõttes on ehitustööstuse panus SKP-le Eestis märkimisväärne ja mitmetahuline. Ehitustegevus mõjutab otseselt ja kaudselt paljusid majandusharusid, luues lisandväärtust ja töökohti ning arendades infrastruktuuri. Eulerpool platvormi kaudu pakume põhjalikku ja usaldusväärset andmestikku, mis aitab paremini mõista ning analüüsida ehitustööstuse rolli ja mõju Eesti majandusele. Järjepidev analüüs ja andmete jälgimine on võtmetähtsusega, et tagada jätkusuutlik ja stabiilne majanduskasv tulevikus.