Tee oma elu parimad investeeringud
Alates 2 eurost kindlustatud Moldova Rahavaru normatiiv
Aktsia hind
Praegune Rahavaru normatiiv väärtus Moldova on 33 %. Rahavaru normatiiv Moldova langes 33 % 1.6.2024, pärast seda kui see oli 33 % 1.5.2024. Ajavahemikul 1.1.2006 kuni 1.7.2024 oli keskmine SKP Moldova 24,41 %. Kõikide aegade kõrgeim väärtus saavutati 1.9.2018 väärtusega 42,50 %, samal ajal kui madalaim väärtus registreeriti 1.9.2009 väärtusega 8,00 %.
Rahavaru normatiiv ·
3 aastat
5 aastat
10 aastat
25 aastat
Max
Sularahareservi määr | |
---|---|
1.1.2006 | 10,00 % |
1.2.2006 | 10,00 % |
1.3.2006 | 10,00 % |
1.4.2006 | 10,00 % |
1.5.2006 | 10,00 % |
1.6.2006 | 10,00 % |
1.7.2006 | 10,00 % |
1.8.2006 | 10,00 % |
1.9.2006 | 10,00 % |
1.10.2006 | 10,00 % |
1.11.2006 | 10,00 % |
1.12.2006 | 10,00 % |
1.1.2007 | 10,00 % |
1.2.2007 | 10,00 % |
1.3.2007 | 10,00 % |
1.4.2007 | 10,00 % |
1.5.2007 | 10,00 % |
1.6.2007 | 10,00 % |
1.7.2007 | 10,00 % |
1.8.2007 | 10,00 % |
1.9.2007 | 10,00 % |
1.10.2007 | 10,00 % |
1.11.2007 | 15,00 % |
1.12.2007 | 15,00 % |
1.1.2008 | 15,00 % |
1.2.2008 | 15,00 % |
1.3.2008 | 15,00 % |
1.4.2008 | 16,00 % |
1.5.2008 | 16,00 % |
1.6.2008 | 16,00 % |
1.7.2008 | 21,00 % |
1.8.2008 | 22,00 % |
1.9.2008 | 22,00 % |
1.10.2008 | 20,50 % |
1.11.2008 | 20,50 % |
1.12.2008 | 19,00 % |
1.1.2009 | 17,50 % |
1.2.2009 | 17,50 % |
1.3.2009 | 17,50 % |
1.4.2009 | 17,50 % |
1.5.2009 | 17,50 % |
1.6.2009 | 17,50 % |
1.7.2009 | 16,00 % |
1.8.2009 | 10,00 % |
1.9.2009 | 8,00 % |
1.10.2009 | 8,00 % |
1.11.2009 | 8,00 % |
1.12.2009 | 8,00 % |
1.1.2010 | 8,00 % |
1.2.2010 | 8,00 % |
1.3.2010 | 11,00 % |
1.4.2010 | 11,00 % |
1.5.2010 | 11,00 % |
1.6.2010 | 11,00 % |
1.7.2010 | 11,00 % |
1.8.2010 | 14,00 % |
1.9.2010 | 14,00 % |
1.10.2010 | 14,00 % |
1.11.2010 | 14,00 % |
1.12.2010 | 14,00 % |
1.1.2011 | 14,00 % |
1.2.2011 | 14,00 % |
1.3.2011 | 14,00 % |
1.4.2011 | 14,00 % |
1.5.2011 | 14,00 % |
1.6.2011 | 14,00 % |
1.7.2011 | 14,00 % |
1.8.2011 | 14,00 % |
1.9.2011 | 14,00 % |
1.10.2011 | 14,00 % |
1.11.2011 | 14,00 % |
1.12.2011 | 14,00 % |
1.1.2012 | 14,00 % |
1.2.2012 | 14,00 % |
1.3.2012 | 14,00 % |
1.4.2012 | 14,00 % |
1.5.2012 | 14,00 % |
1.6.2012 | 14,00 % |
1.7.2012 | 14,00 % |
1.8.2012 | 14,00 % |
1.9.2012 | 14,00 % |
1.10.2012 | 14,00 % |
1.11.2012 | 14,00 % |
1.12.2012 | 14,00 % |
1.1.2013 | 14,00 % |
1.2.2013 | 14,00 % |
1.3.2013 | 14,00 % |
1.4.2013 | 14,00 % |
1.5.2013 | 14,00 % |
1.6.2013 | 14,00 % |
1.7.2013 | 14,00 % |
1.8.2013 | 14,00 % |
1.9.2013 | 14,00 % |
1.10.2013 | 14,00 % |
1.11.2013 | 14,00 % |
1.12.2013 | 14,00 % |
1.1.2014 | 14,00 % |
1.2.2014 | 14,00 % |
1.3.2014 | 14,00 % |
1.4.2014 | 14,00 % |
1.5.2014 | 14,00 % |
1.6.2014 | 14,00 % |
1.7.2014 | 14,00 % |
1.8.2014 | 14,00 % |
1.9.2014 | 14,00 % |
1.10.2014 | 14,00 % |
1.11.2014 | 14,00 % |
1.12.2014 | 14,00 % |
1.1.2015 | 16,00 % |
1.2.2015 | 16,00 % |
1.3.2015 | 18,00 % |
1.4.2015 | 20,00 % |
1.5.2015 | 22,00 % |
1.6.2015 | 26,00 % |
1.7.2015 | 32,00 % |
1.8.2015 | 32,00 % |
1.9.2015 | 32,00 % |
1.10.2015 | 35,00 % |
1.11.2015 | 35,00 % |
1.12.2015 | 35,00 % |
1.1.2016 | 35,00 % |
1.2.2016 | 35,00 % |
1.3.2016 | 35,00 % |
1.4.2016 | 35,00 % |
1.5.2016 | 35,00 % |
1.6.2016 | 35,00 % |
1.7.2016 | 35,00 % |
1.8.2016 | 35,00 % |
1.9.2016 | 35,00 % |
1.10.2016 | 35,00 % |
1.11.2016 | 35,00 % |
1.12.2016 | 35,00 % |
1.1.2017 | 35,00 % |
1.2.2017 | 35,00 % |
1.3.2017 | 37,00 % |
1.4.2017 | 40,00 % |
1.5.2017 | 40,00 % |
1.6.2017 | 40,00 % |
1.7.2017 | 40,00 % |
1.8.2017 | 40,00 % |
1.9.2017 | 40,00 % |
1.10.2017 | 40,00 % |
1.11.2017 | 40,00 % |
1.12.2017 | 40,00 % |
1.1.2018 | 40,00 % |
1.2.2018 | 40,00 % |
1.3.2018 | 40,00 % |
1.4.2018 | 40,00 % |
1.5.2018 | 40,00 % |
1.6.2018 | 40,00 % |
1.7.2018 | 40,00 % |
1.8.2018 | 40,00 % |
1.9.2018 | 42,50 % |
1.10.2018 | 42,50 % |
1.11.2018 | 42,50 % |
1.12.2018 | 42,50 % |
1.1.2019 | 42,50 % |
1.2.2019 | 42,50 % |
1.3.2019 | 42,50 % |
1.4.2019 | 42,50 % |
1.5.2019 | 42,50 % |
1.6.2019 | 42,50 % |
1.7.2019 | 42,50 % |
1.8.2019 | 42,50 % |
1.9.2019 | 42,50 % |
1.10.2019 | 42,50 % |
1.11.2019 | 42,50 % |
1.12.2019 | 42,50 % |
1.1.2020 | 42,00 % |
1.2.2020 | 41,50 % |
1.3.2020 | 41,00 % |
1.4.2020 | 34,00 % |
1.5.2020 | 34,00 % |
1.6.2020 | 34,00 % |
1.7.2020 | 34,00 % |
1.8.2020 | 32,00 % |
1.9.2020 | 32,00 % |
1.10.2020 | 32,00 % |
1.11.2020 | 32,00 % |
1.12.2020 | 32,00 % |
1.1.2021 | 32,00 % |
1.2.2021 | 32,00 % |
1.3.2021 | 30,00 % |
1.4.2021 | 28,00 % |
1.5.2021 | 26,00 % |
1.6.2021 | 26,00 % |
1.7.2021 | 26,00 % |
1.8.2021 | 26,00 % |
1.9.2021 | 26,00 % |
1.10.2021 | 26,00 % |
1.11.2021 | 26,00 % |
1.12.2021 | 26,00 % |
1.1.2022 | 26,00 % |
1.2.2022 | 28,00 % |
1.3.2022 | 28,00 % |
1.4.2022 | 28,00 % |
1.5.2022 | 30,00 % |
1.6.2022 | 32,00 % |
1.7.2022 | 34,00 % |
1.8.2022 | 37,00 % |
1.9.2022 | 40,00 % |
1.10.2022 | 40,00 % |
1.11.2022 | 40,00 % |
1.12.2022 | 40,00 % |
1.1.2023 | 37,00 % |
1.2.2023 | 34,00 % |
1.3.2023 | 34,00 % |
1.4.2023 | 34,00 % |
1.5.2023 | 34,00 % |
1.6.2023 | 34,00 % |
1.7.2023 | 34,00 % |
1.8.2023 | 34,00 % |
1.9.2023 | 34,00 % |
1.10.2023 | 34,00 % |
1.11.2023 | 34,00 % |
1.12.2023 | 33,00 % |
1.1.2024 | 33,00 % |
1.2.2024 | 33,00 % |
1.3.2024 | 33,00 % |
1.4.2024 | 33,00 % |
1.5.2024 | 33,00 % |
1.6.2024 | 33,00 % |
Rahavaru normatiiv Ajalugu
Kuupäev | Väärtus |
---|---|
1.6.2024 | 33 % |
1.5.2024 | 33 % |
1.4.2024 | 33 % |
1.3.2024 | 33 % |
1.2.2024 | 33 % |
1.1.2024 | 33 % |
1.12.2023 | 33 % |
1.11.2023 | 34 % |
1.10.2023 | 34 % |
1.9.2023 | 34 % |
Sarnased makromajanduslikud näitajad Rahavaru normatiiv
Nimi | Praegu | Eelmine | Sagedus |
---|---|---|---|
🇲🇩 Hoiuseintressimäär | 1,6 % | 1,75 % | Kuus |
🇲🇩 Intressimäär | 3,6 % | 3,6 % | frequency_daily |
🇲🇩 Laenuintressimäär | 5,6 % | 5,6 % | Kuus |
🇲🇩 Rahapakkumine M0 | 38,773 mld. MDL | 38,487 mld. MDL | Kuus |
🇲🇩 Rahapakkumine M1 | 88,444 mld. MDL | 87,073 mld. MDL | Kuus |
🇲🇩 Rahapakkumine M2 | 114,723 mld. MDL | 113,017 mld. MDL | Kuus |
🇲🇩 Rahapakkumine M3 | 157,785 mld. MDL | 156,618 mld. MDL | Kuus |
🇲🇩 Valuutareservid | 5,468 mld. USD | 5,271 mld. USD | Kuus |
Makrolehed teistele riikidele Euroopa
- 🇦🇱Albaania
- 🇦🇹Austria
- 🇧🇾Valgevene
- 🇧🇪Belgia
- 🇧🇦Bosnia ja Hertsegoviina
- 🇧🇬Bulgaaria
- 🇭🇷Horvaatia
- 🇨🇾Küpros
- 🇨🇿Tšehhi Vabariik
- 🇩🇰Taani
- 🇪🇪Eesti
- 🇫🇴Fääri saared
- 🇫🇮Soome
- 🇫🇷Prantsusmaa
- 🇩🇪Saksamaa
- 🇬🇷Kreeka
- 🇭🇺Ungari
- 🇮🇸Island
- 🇮🇪Iirimaa
- 🇮🇹Itaalia
- 🇽🇰Kosovo
- 🇱🇻Läti
- 🇱🇮Liechtenstein
- 🇱🇹Leedu
- 🇱🇺Luksemburg
- 🇲🇰Põhja-Makedoonia
- 🇲🇹Malta
- 🇲🇨Monaco
- 🇲🇪Montenegro
- 🇳🇱Madalmaad
- 🇳🇴Norra
- 🇵🇱Poola
- 🇵🇹Portugal
- 🇷🇴Rumeenia
- 🇷🇺Venemaa
- 🇷🇸Serbia
- 🇸🇰Slovakkia
- 🇸🇮Sloveenia
- 🇪🇸Hispaania
- 🇸🇪Rootsi
- 🇨🇭Šveits
- 🇺🇦Ukraina
- 🇬🇧Ühendkuningriik
- 🇦🇩Andorra
Mis on Rahavaru normatiiv?
Cash Reserve Ratio (CRR) ehk kohustuslik reservimäär on oluline makromajanduslik näitaja, mis määrab, kui suure protsendi pankade hoiuste kogusummast peavad pangad hoidma reservidena keskpangas. See on üks peamisi rahapoliitilisi tööriistu, mida keskpangad kasutavad rahapakkumise kontrollimiseks ning finantsstabiilsuse tagamiseks riigis. Selle mõistes ja rakenduses võib varjuda sügavam arusaam rahapoliitikast ja majanduse toimimisest. Eulerpooli veebisait, mis keskendub makromajandusliku andmete kuvamisele, toob esile, kui olulisel määral mõjutab Cash Reserve Ratio nii pankade tegevust kui ka laiemat majanduskeskkonda. Kohustuslik reservimäär on määratud keskpanga poolt ja tähistab seda osa kommertspankade hoiustest, mida nad ei tohi kasutada laenude andmiseks ega muudeks investeerimiseks. Reservimäär on tavaliselt väljendatud protsendina ja võib aja jooksul varieeruda vastavalt keskpanga rahapoliitilistele eesmärkidele. Selle põhieesmärk on tagada, et pankadel oleks piisav likviidsus, et rahuldada klientide vajadusi ja vältida pankade maksejõuetust. CRR on oluline tööriist rahapakkumise reguleerimiseks. Kui keskpank soovib majandust jahutada ja inflatsiooni kontrollida, võib see tõsta kohustusliku reservimäära. See vähendab pankade kättesaadavat rahasummat laenude andmiseks, mis omakorda vähendab raha pakkumist majanduses. Väiksem rahapakkumine toob üldiselt kaasa kõrgemad laenuintressimäärad, muutes laenamise kallimaks ja pidurdades seeläbi majanduskasvu. Teisalt, kui majandus on languses ja keskpank soovib seda stimuleerida, võib CRR-i vähendada. See vabastab pankadele rohkem vahendeid, mida nad saavad laenata. Suurenenud laenupakkumine aitab tavaliselt langetada laenuintressimäärasid, muutes laenamise soodsamaks ja stimuleerides tarbimist ning investeeringuid. Seega on CRR reguleerimine üks olulisimatest vahenditest, mida keskpangad kasutavad majanduse tasakaalustamiseks. Keskpankade otsused kohustusliku reservimäära muutmise osas sõltuvad mitmest tegurist, sealhulgas inflatsiooni tasemest, tööpuudusest, majanduskasvu prognoosidest ja finantsturgude stabiilsusest. Näiteks, kui inflatsioon on kõrgemal tasemel, võib olla vajalik CRR-i tõstmine inflatsiooni pidurdamiseks. Vastupidiselt, majanduse aeglustumise ajal võib CRR-i vähendamine aidata kaasa majanduse elavdamisele. Samal ajal on oluline mõista, et liiga sagedased või drastilised kohustusliku reservimäära muutused võivad tekitada turul ebakindlust ja mõjutada pankade tegevust negatiivselt. Pankadel võib olla keerulisem kohaneda ootamatute muudatustega, mis võib omakorda mõjutada nende laenupakkumist ja üldist finantsseisundit. Cash Reserve Ratio on ka oluline makrotasandi vaade finantsstabiilsuse tagamisel. Pikemas perspektiivis võib piisavalt kõrge reservimäär vähendada süsteemsete riskide tõenäosust ja tugevdada finantssüsteemi usaldusväärsust. See on eriti oluline finantskriiside ennetamisel, kus likviidsusprobleemid mängivad sageli suurt rolli. Näiteks 2008. aasta finantskriisi järel on paljud keskpangad suurendanud kohustuslikke reserve, et vältida sarnaseid likviidsusprobleeme tulevikus. Siiski tuleb märkida, et Cash Reserve Ratio ei ole universaalne lahendus kõigi majandusprobleemide jaoks. See on üks paljudest vahenditest, mida keskpangad kasutavad koos teiste rahapoliitiliste instrumentidega, nagu intressimäärade reguleerimine ja avaturuoperatsioonid. Seetõttu on CRR efektiivsus sageli sõltuvuses laiemast rahapoliitilisest kontekstist ja muudest majanduslikest tingimustest. Eestis määrab kohustusliku reservimäära Euroopa Keskpank (EKP), kuna Eesti on euroala liige. Seega on Eesti pangad kohustatud järgima EKP kehtestatud reservimäärasid. See omakorda tähendab, et kohustusliku reservimäära muutused euroalal mõjutavad otseselt ka Eesti pankade likviidsust ja laenupakkumist. Kokkuvõtlikult võib öelda, et Cash Reserve Ratio on kriitilise tähtsusega makromajanduslik näitaja, mis mängib olulist rolli rahapakkumise reguleerimisel ja finantsstabiilsuse tagamisel. Selle mõistmine ja jälgimine on oluline nii pankadele, investoritele kui ka laiema avalikkuse jaoks. Eulerpooli veebisait pakub täpset ja ajakohast teavet CRR-i ja teiste makromajanduslike näitajate kohta, aidates kasutajatel teha informeeritud otsuseid ja paremini mõista majanduse toimemehhanisme.