Tee oma elu parimad investeeringud
Alates 2 eurost kindlustatud Ungari Töötuse määr
Aktsia hind
Praegune Töötuse määr väärtus Ungari on 4,3 %. Töötuse määr Ungari vähenes 4,3 % 1.6.2024, pärast seda kui see oli 4,4 % 1.5.2024. Vahemikus 1.3.1999 kuni 1.6.2024 oli keskmine SKT Ungari 6,64 %. Kõigi aegade kõrgeim tase saavutati 1.3.2010 11,80 %, samas kui madalaim väärtus registreeriti 1.6.2022 3,20 %.
Töötuse määr ·
3 aastat
5 aastat
10 aastat
25 aastat
Max
Töötuse määr | |
---|---|
1.3.1999 | 7,40 % |
1.4.1999 | 7,20 % |
1.5.1999 | 7,00 % |
1.6.1999 | 6,90 % |
1.7.1999 | 6,90 % |
1.8.1999 | 6,90 % |
1.9.1999 | 7,00 % |
1.10.1999 | 6,70 % |
1.11.1999 | 6,60 % |
1.12.1999 | 6,50 % |
1.1.2000 | 6,60 % |
1.2.2000 | 6,80 % |
1.3.2000 | 6,70 % |
1.4.2000 | 6,70 % |
1.5.2000 | 6,50 % |
1.6.2000 | 6,50 % |
1.7.2000 | 6,50 % |
1.8.2000 | 6,40 % |
1.9.2000 | 6,30 % |
1.10.2000 | 6,20 % |
1.11.2000 | 6,00 % |
1.12.2000 | 6,00 % |
1.1.2001 | 5,90 % |
1.2.2001 | 6,00 % |
1.3.2001 | 6,00 % |
1.4.2001 | 5,90 % |
1.5.2001 | 5,70 % |
1.6.2001 | 5,60 % |
1.7.2001 | 5,60 % |
1.8.2001 | 5,60 % |
1.9.2001 | 5,60 % |
1.10.2001 | 5,50 % |
1.11.2001 | 5,50 % |
1.12.2001 | 5,60 % |
1.1.2002 | 5,60 % |
1.2.2002 | 5,70 % |
1.3.2002 | 5,80 % |
1.4.2002 | 5,70 % |
1.5.2002 | 5,60 % |
1.6.2002 | 5,60 % |
1.7.2002 | 5,90 % |
1.8.2002 | 5,90 % |
1.9.2002 | 5,90 % |
1.10.2002 | 5,90 % |
1.11.2002 | 5,90 % |
1.12.2002 | 5,90 % |
1.1.2003 | 6,10 % |
1.2.2003 | 6,40 % |
1.3.2003 | 6,40 % |
1.4.2003 | 6,20 % |
1.5.2003 | 6,00 % |
1.6.2003 | 5,80 % |
1.7.2003 | 5,70 % |
1.8.2003 | 5,70 % |
1.9.2003 | 5,70 % |
1.10.2003 | 5,60 % |
1.11.2003 | 5,50 % |
1.12.2003 | 5,50 % |
1.1.2004 | 5,80 % |
1.2.2004 | 6,00 % |
1.3.2004 | 6,10 % |
1.4.2004 | 6,00 % |
1.5.2004 | 5,80 % |
1.6.2004 | 5,80 % |
1.7.2004 | 5,90 % |
1.8.2004 | 5,90 % |
1.9.2004 | 6,10 % |
1.10.2004 | 6,10 % |
1.11.2004 | 6,30 % |
1.12.2004 | 6,30 % |
1.1.2005 | 6,60 % |
1.2.2005 | 6,90 % |
1.3.2005 | 7,10 % |
1.4.2005 | 7,20 % |
1.5.2005 | 7,20 % |
1.6.2005 | 7,10 % |
1.7.2005 | 7,10 % |
1.8.2005 | 7,20 % |
1.9.2005 | 7,30 % |
1.10.2005 | 7,30 % |
1.11.2005 | 7,20 % |
1.12.2005 | 7,30 % |
1.1.2006 | 7,50 % |
1.2.2006 | 7,80 % |
1.3.2006 | 7,70 % |
1.4.2006 | 7,50 % |
1.5.2006 | 7,30 % |
1.6.2006 | 7,20 % |
1.7.2006 | 7,30 % |
1.8.2006 | 7,40 % |
1.9.2006 | 7,50 % |
1.10.2006 | 7,40 % |
1.11.2006 | 7,50 % |
1.12.2006 | 7,50 % |
1.1.2007 | 7,50 % |
1.2.2007 | 7,40 % |
1.3.2007 | 7,50 % |
1.4.2007 | 7,50 % |
1.5.2007 | 7,30 % |
1.6.2007 | 7,00 % |
1.7.2007 | 7,00 % |
1.8.2007 | 7,20 % |
1.9.2007 | 7,20 % |
1.10.2007 | 7,30 % |
1.11.2007 | 7,50 % |
1.12.2007 | 7,70 % |
1.1.2008 | 8,10 % |
1.2.2008 | 8,00 % |
1.3.2008 | 8,00 % |
1.4.2008 | 7,70 % |
1.5.2008 | 7,70 % |
1.6.2008 | 7,60 % |
1.7.2008 | 7,50 % |
1.8.2008 | 7,50 % |
1.9.2008 | 7,70 % |
1.10.2008 | 7,70 % |
1.11.2008 | 7,80 % |
1.12.2008 | 8,00 % |
1.1.2009 | 8,40 % |
1.2.2009 | 9,10 % |
1.3.2009 | 9,70 % |
1.4.2009 | 9,90 % |
1.5.2009 | 9,80 % |
1.6.2009 | 9,60 % |
1.7.2009 | 9,70 % |
1.8.2009 | 9,90 % |
1.9.2009 | 10,30 % |
1.10.2009 | 10,40 % |
1.11.2009 | 10,50 % |
1.12.2009 | 10,50 % |
1.1.2010 | 10,80 % |
1.2.2010 | 11,40 % |
1.3.2010 | 11,80 % |
1.4.2010 | 11,80 % |
1.5.2010 | 11,40 % |
1.6.2010 | 11,10 % |
1.7.2010 | 11,00 % |
1.8.2010 | 11,00 % |
1.9.2010 | 10,90 % |
1.10.2010 | 10,90 % |
1.11.2010 | 10,70 % |
1.12.2010 | 10,80 % |
1.1.2011 | 10,70 % |
1.2.2011 | 11,50 % |
1.3.2011 | 11,60 % |
1.4.2011 | 11,40 % |
1.5.2011 | 11,00 % |
1.6.2011 | 10,80 % |
1.7.2011 | 10,80 % |
1.8.2011 | 10,80 % |
1.9.2011 | 10,70 % |
1.10.2011 | 10,80 % |
1.11.2011 | 10,60 % |
1.12.2011 | 10,70 % |
1.1.2012 | 11,10 % |
1.2.2012 | 11,60 % |
1.3.2012 | 11,70 % |
1.4.2012 | 11,50 % |
1.5.2012 | 11,20 % |
1.6.2012 | 10,90 % |
1.7.2012 | 10,50 % |
1.8.2012 | 10,40 % |
1.9.2012 | 10,40 % |
1.10.2012 | 10,50 % |
1.11.2012 | 10,60 % |
1.12.2012 | 10,70 % |
1.1.2013 | 11,20 % |
1.2.2013 | 11,60 % |
1.3.2013 | 11,80 % |
1.4.2013 | 11,00 % |
1.5.2013 | 10,50 % |
1.6.2013 | 10,30 % |
1.7.2013 | 10,10 % |
1.8.2013 | 9,90 % |
1.9.2013 | 9,80 % |
1.10.2013 | 9,80 % |
1.11.2013 | 9,30 % |
1.12.2013 | 9,10 % |
1.1.2014 | 8,90 % |
1.2.2014 | 8,60 % |
1.3.2014 | 8,30 % |
1.4.2014 | 8,10 % |
1.5.2014 | 8,00 % |
1.6.2014 | 8,00 % |
1.7.2014 | 7,90 % |
1.8.2014 | 7,60 % |
1.9.2014 | 7,40 % |
1.10.2014 | 7,10 % |
1.11.2014 | 7,20 % |
1.12.2014 | 7,10 % |
1.1.2015 | 7,40 % |
1.2.2015 | 7,70 % |
1.3.2015 | 7,80 % |
1.4.2015 | 7,60 % |
1.5.2015 | 7,10 % |
1.6.2015 | 6,90 % |
1.7.2015 | 6,80 % |
1.8.2015 | 6,70 % |
1.9.2015 | 6,40 % |
1.10.2015 | 6,40 % |
1.11.2015 | 6,20 % |
1.12.2015 | 6,20 % |
1.1.2016 | 6,20 % |
1.2.2016 | 6,10 % |
1.3.2016 | 6,00 % |
1.4.2016 | 5,80 % |
1.5.2016 | 5,50 % |
1.6.2016 | 5,20 % |
1.7.2016 | 5,00 % |
1.8.2016 | 4,90 % |
1.9.2016 | 4,90 % |
1.10.2016 | 4,70 % |
1.11.2016 | 4,50 % |
1.12.2016 | 4,40 % |
1.1.2017 | 4,30 % |
1.2.2017 | 4,40 % |
1.3.2017 | 4,50 % |
1.4.2017 | 4,60 % |
1.5.2017 | 4,40 % |
1.6.2017 | 4,30 % |
1.7.2017 | 4,20 % |
1.8.2017 | 4,20 % |
1.9.2017 | 4,10 % |
1.10.2017 | 4,00 % |
1.11.2017 | 3,80 % |
1.12.2017 | 3,80 % |
1.1.2018 | 3,80 % |
1.2.2018 | 3,80 % |
1.3.2018 | 3,90 % |
1.4.2018 | 3,80 % |
1.5.2018 | 3,70 % |
1.6.2018 | 3,60 % |
1.7.2018 | 3,60 % |
1.8.2018 | 3,70 % |
1.9.2018 | 3,80 % |
1.10.2018 | 3,70 % |
1.11.2018 | 3,60 % |
1.12.2018 | 3,60 % |
1.1.2019 | 3,70 % |
1.2.2019 | 3,60 % |
1.3.2019 | 3,60 % |
1.4.2019 | 3,50 % |
1.5.2019 | 3,40 % |
1.6.2019 | 3,30 % |
1.7.2019 | 3,40 % |
1.8.2019 | 3,40 % |
1.9.2019 | 3,50 % |
1.10.2019 | 3,50 % |
1.11.2019 | 3,50 % |
1.12.2019 | 3,30 % |
1.1.2020 | 3,40 % |
1.2.2020 | 3,50 % |
1.3.2020 | 3,70 % |
1.4.2020 | 3,70 % |
1.5.2020 | 4,10 % |
1.6.2020 | 4,60 % |
1.7.2020 | 4,80 % |
1.8.2020 | 4,60 % |
1.9.2020 | 4,40 % |
1.10.2020 | 4,20 % |
1.11.2020 | 4,40 % |
1.12.2020 | 4,10 % |
1.1.2021 | 4,30 % |
1.2.2021 | 4,50 % |
1.3.2021 | 4,50 % |
1.4.2021 | 4,30 % |
1.5.2021 | 4,10 % |
1.6.2021 | 4,10 % |
1.7.2021 | 3,90 % |
1.8.2021 | 4,10 % |
1.9.2021 | 3,90 % |
1.10.2021 | 3,80 % |
1.11.2021 | 3,70 % |
1.12.2021 | 3,70 % |
1.1.2022 | 3,80 % |
1.2.2022 | 3,80 % |
1.3.2022 | 3,80 % |
1.4.2022 | 3,50 % |
1.5.2022 | 3,40 % |
1.6.2022 | 3,20 % |
1.7.2022 | 3,30 % |
1.8.2022 | 3,40 % |
1.9.2022 | 3,70 % |
1.10.2022 | 3,60 % |
1.11.2022 | 3,80 % |
1.12.2022 | 3,90 % |
1.1.2023 | 4,00 % |
1.2.2023 | 4,10 % |
1.3.2023 | 4,10 % |
1.4.2023 | 4,00 % |
1.5.2023 | 3,90 % |
1.6.2023 | 3,90 % |
1.7.2023 | 4,00 % |
1.8.2023 | 4,10 % |
1.9.2023 | 4,10 % |
1.10.2023 | 4,30 % |
1.11.2023 | 4,30 % |
1.12.2023 | 4,40 % |
1.1.2024 | 4,60 % |
1.2.2024 | 4,70 % |
1.3.2024 | 4,60 % |
1.4.2024 | 4,50 % |
1.5.2024 | 4,40 % |
1.6.2024 | 4,30 % |
Töötuse määr Ajalugu
Kuupäev | Väärtus |
---|---|
1.6.2024 | 4,3 % |
1.5.2024 | 4,4 % |
1.4.2024 | 4,5 % |
1.3.2024 | 4,6 % |
1.2.2024 | 4,7 % |
1.1.2024 | 4,6 % |
1.12.2023 | 4,4 % |
1.11.2023 | 4,3 % |
1.10.2023 | 4,3 % |
1.9.2023 | 4,1 % |
Sarnased makromajanduslikud näitajad Töötuse määr
Nimi | Praegu | Eelmine | Sagedus |
---|---|---|---|
🇭🇺 Miinimumpalgad | 675,27 EUR/Month | 675,27 EUR/Month | Kvartal |
🇭🇺 Noorsootöötuse määr | 12,7 % | 13,1 % | Kuus |
🇭🇺 Omandimäär | 68,328 % | 68,215 % | Kuus |
🇭🇺 Osalise tööajaga | 195 100 | 197 400 | Kvartal |
🇭🇺 Palgad | 652 047 HUF/Month | 645 265 HUF/Month | Kuus |
🇭🇺 Palgakasv | 13,5 % | 13,9 % | Kuus |
🇭🇺 Pensioniea mehed | 65 Years | 65 Years | Aastane |
🇭🇺 Pensioniiga naistele | 65 Years | 65 Years | Aastane |
🇭🇺 Pikaajalise töötuse määr | 1,5 % | 1,5 % | Kvartal |
🇭🇺 rahvastik | 9,6 mln. | 9,69 mln. | Aastane |
🇭🇺 Täistööaeg | 4,4 mln. | 4,417 mln. | Kvartal |
🇭🇺 Tööhõive määr | 65,217 % | 65,29 % | Kuus |
🇭🇺 Tööhõive muutus | 0,3 % | 0,1 % | Kvartal |
🇭🇺 Tööjõukulud. | 193,724 points | 167,984 points | Kvartal |
🇭🇺 Tööpakkumised | 70 125 | 74 450 | Kvartal |
🇭🇺 Töötajad | 4,745 mln. | 4,745 mln. | Kuus |
🇭🇺 Tootlikkus | 117,724 points | 117,486 points | Kvartal |
🇭🇺 Töötud isikud | 218 653 | 224 213 | Kuus |
🇭🇺 Vabad töökohad määr | 2,2 % | 2,2 % | Kvartal |
Ungaris mõõdab tööpuuduse määr tööjõu hulgas aktiivselt tööd otsivate inimeste arvu protsenti.
Makrolehed teistele riikidele Euroopa
- 🇦🇱Albaania
- 🇦🇹Austria
- 🇧🇾Valgevene
- 🇧🇪Belgia
- 🇧🇦Bosnia ja Hertsegoviina
- 🇧🇬Bulgaaria
- 🇭🇷Horvaatia
- 🇨🇾Küpros
- 🇨🇿Tšehhi Vabariik
- 🇩🇰Taani
- 🇪🇪Eesti
- 🇫🇴Fääri saared
- 🇫🇮Soome
- 🇫🇷Prantsusmaa
- 🇩🇪Saksamaa
- 🇬🇷Kreeka
- 🇮🇸Island
- 🇮🇪Iirimaa
- 🇮🇹Itaalia
- 🇽🇰Kosovo
- 🇱🇻Läti
- 🇱🇮Liechtenstein
- 🇱🇹Leedu
- 🇱🇺Luksemburg
- 🇲🇰Põhja-Makedoonia
- 🇲🇹Malta
- 🇲🇩Moldova
- 🇲🇨Monaco
- 🇲🇪Montenegro
- 🇳🇱Madalmaad
- 🇳🇴Norra
- 🇵🇱Poola
- 🇵🇹Portugal
- 🇷🇴Rumeenia
- 🇷🇺Venemaa
- 🇷🇸Serbia
- 🇸🇰Slovakkia
- 🇸🇮Sloveenia
- 🇪🇸Hispaania
- 🇸🇪Rootsi
- 🇨🇭Šveits
- 🇺🇦Ukraina
- 🇬🇧Ühendkuningriik
- 🇦🇩Andorra
Mis on Töötuse määr?
Unemployment Rate'i kirjeldus eesti keeles - est. Eulerpool Unemployment rate ehk töötuse määr on oluline majandusnäitaja, mida kasutatakse töötukassas töötute arvu osakaalu hindamiseks tööjõust. Reeglina arvutatakse töötuse määr protsendina nende inimeste koguarvust, kes otsivad aktiivselt tööd, kuid ei leia seda. Unemployment rate on oluline majandusindikatoor, kuna see kajastab riigi tööjõuturgu ja üldist majandusolukorda. Eulerpooli veebisaidil pakume täpset ja ajakohast makroökonoomilist teavet, sealhulgas töötuse määra kohta. Töötuse määr on üks peamisi tööjõuturu näitajaid. Tavaliselt mõjutavad töötuse määra mitmesugused tegurid, sealhulgas majanduskasv, tööjõu struktuur, haridustase, tööõiguslik regulatsioon ja muud makroökonoomilised faktorid. Näiteks, kui majandus kasvab tugevalt, suureneb tavaliselt ka töövõimaluste arv, mis omakorda viib töötuse määra vähenemiseni. Vastupidisel juhul, kui majanduslangus tekib, väheneb töökohtade arv ja töötuse määr tõuseb. Keskmiselt mõjutab töötuse määra kindel strateegia ja valitsuse majanduspoliitika. Riigid kasutavad erinevaid meetmeid, et vähendada töötuse määra ja stabiliseerida tööturgu. Näiteks on levinud meetoditeks töökohtade loomise või säilitamise programmid, ümberõppekursused ja tööhõive toetusmeetmed. Riigid analüüsivad statistilisi andmeid, et hinnata nende programmide tõhusust ja teha vajadusel muudatusi. Eulerpool pakub oma platvormil tööriistu ja graafikuid, mis aitavad kasutajatel töötuse määra suundumusi ja statistikat üksikasjalikult analüüsida. Kui võrdleme töötuse määra erinevates riikides, näeme suuri erinevusi, mis tihti tulenevad mitmesugustest majandus- ja poliitilistest teguritest. Näiteks riikides, kus toimusid hiljuti majandusreformid või polütilised muudatused, võib töötuse määr olla kõrgem tänu tööstussektori ümberkorraldustele. Teisalt on riikides, mille majandus on stabiilne ja kus on tugeva tööjõuturuga, sageli madalam töötuse määr. Seega on töötuse määr oluline indikaator, mis mitte ainult ei anna ülevaadet riigi tööjõuturu olukorrast, vaid kajastab ka laiemat majanduslikku ja sotsiaalset olukorda. Unemployment rate'iga seotud andmeid tuleb hinnata kontekstis. Näiteks, kõrge töötuse määr võib viidata majandusraskustele, kuid see võib ka olla ajutine nähtus, mis tuleneb sesoonsest töötusest või lühiajalistest muutustest tööjõuturul. Samuti võib madal töötuse määr tähendada, et on olemas tööjõupuudus, mis võib omakorda kaasa tuua palgasurve ja tootluse languse. Seega on oluline hinnata töötuse määra täiustatud meetoditega ja pikaajalistes trendides. Ettevõtted ja investorid jälgivad tähelepanelikult töötuse määra kui majanduse tervise indikaatorit. Kõrge töötuse määr võib vähendada tarbijate usaldust ja kulutusi, mis omakorda võib viia ettevõtete müügitulude ja kasumimarginaalide vähenemiseni. Madal töötuse määr, vastupidi, võib suurendada tarbijate kulutusi ja stimuleerida majanduskasvu. Eulerpool pakub üksikasjalikke töötuse määra andmeid ja analüüse, mis aitavad ettevõtetel ja investoritel teha informeeritud otsuseid. Eestis on töötuse määr historilises kontekstis olnud üsna muutlik. Nõukogude Liidu lagunemise järgselt, 1990-ndatel, oli töötuse määr kõrge, kuid alates 2000-ndatest on see näidanud langustrendi, kuigi vahel esinevad hüpped ja langused sõltuvalt majandustsüklitest. Eesti valitsus on rakendanud erinevaid tööjõuturupoliitika meetmeid, et vähendada töötuse määra ja soodustada uute töökohtade loomist. Oluline on ka haridussüsteemi ja tööhõivepoliitika integreeritus, mis aitab vähendada noorte töötust ja tõsta tööjõu kvalifikatsiooni vastavalt tööturu nõudmistele. Töötuse määra dünaamika mõjutab oluliselt ka sotsiaalset stabiliseerumist. Kõrge töötuse määr võib kaasa tuua sotsiaalsete pingete suurenemise ja avaldada mõju kuritegevusele ja vaesusele. Samuti võib see mõjutada rahva tervist, kuna tööga hõivatus tagab stabiilsema sissetuleku ja juurdepääsu tervishoiuteenustele. Seega on töötuse määra langetamine üks olulisemaid prioriteete riikide valitsustele ja seda tuleks käsitleda kompleksse ja multidistsiplinaarse probleemina. Unemployment rate'iga seotud andmete analüüsimisel tuleks kasutada erinevaid statistilisi ja analüütilisi tööriistu. Näiteks hoiavad majandusteadlased ja analüütikud töötuse määra muutusi pidevalt jälgimisel, kasutades erinevaid indekseid ja majandusmudelid. Eulerpool pakub oma kasutajatele võimsaid tööriistu, mis võimaldavad keerukaid andmeanalüüse, et pakkuda väärtuslikku teavet ja teadmisi töötuse määra trendide ja suundumuste kohta. On oluline märkida, et töötuse määr ei ole ainus tööjõuturu indikaator, kuid selle põhjal saab teha olulisi järeldusi majanduse ja sotsiaalse heaolu kohta. Töökohad on olulised mitte ainult sissetulekuallikana, vaid ka inimeste eneseteostuse ja ühiskonnas integreerituse seisukohalt. Seetõttu on töötuse määra jälgimine ja analüüsimine oluliseks osaks üldistes majanduspoliitika eesmärkides ja sotsiaal-majandusliku arengu strateegiates. Eulerpooli veebisait pakub laia valikut makromajanduslikke andmeid, sealhulgas töötuse määra kohta, pakkudes kasutajatele võimalust saada täpset ja ajakohast informatsiooni. Meie platvormi eesmärk on pakkuda selgeid ja kasulikke andmeid, mis aitavad kasutajatel teha teadlikke majanduslikke otsuseid. Töötuse määr on üks tähtsamaid indikaatoreid, mida jälgida, ja me oleme pühendunud pakkuma põhjalikku ja ekspertide poolt kontrollitud teavet selles valdkonnas.