Tee oma elu parimad investeeringud

Alates 2 eurost kindlustatud
Analyse
Profiil
🇮🇳

India Rahavaru normatiiv

Aktsia hind

4,5 %
Muutus +/-
+0 %
Muutus %
+0 %

Praegune Rahavaru normatiiv väärtus India on 4,5 %. Rahavaru normatiiv India langes 4,5 % 1.8.2024, pärast seda kui see oli 4,5 % 1.6.2024. Ajavahemikul 15.3.1999 kuni 8.8.2024 oli keskmine SKP India 5,16 %. Kõikide aegade kõrgeim väärtus saavutati 15.3.1999 väärtusega 10,50 %, samal ajal kui madalaim väärtus registreeriti 17.4.2020 väärtusega 3,00 %.

Allikas: Reserve Bank of India

Rahavaru normatiiv

  • 3 aastat

  • 5 aastat

  • 10 aastat

  • 25 aastat

  • Max

Sularahareservi määr

Rahavaru normatiiv Ajalugu

KuupäevVäärtus
1.8.20244,5 %
1.6.20244,5 %
1.4.20244,5 %
1.3.20244,5 %
1.2.20244,5 %
1.1.20244,5 %
1.12.20234,5 %
1.11.20234,5 %
1.10.20234,5 %
1.9.20234,5 %
1
2
3
4
5
...
31

Sarnased makromajanduslikud näitajad Rahavaru normatiiv

NimiPraeguEelmineSagedus
🇮🇳
Intressimäär
7,28 %7,28 %frequency_daily
🇮🇳
Intressimäär
6,5 %6,5 %frequency_daily
🇮🇳
Keskpanka bilanss
38,609 Bio. INR36,201 Bio. INRKuus
🇮🇳
Laenukasv
12,8 %13 %frequency_biweekly
🇮🇳
Rahapakkumine M0
46,682 Bio. INR46,675 Bio. INRKuus
🇮🇳
Rahapakkumine M1
60,85 Bio. INR61,047 Bio. INRKuus
🇮🇳
Rahapakkumine M2
63,11 Bio. INR63,307 Bio. INRKuus
🇮🇳
Rahapakkumine M3
256,14 Bio. INR257,011 Bio. INRfrequency_biweekly
🇮🇳
Tagurpidi repomäär
3,35 %3,35 %Kuus
🇮🇳
Valuutareservid
704,89 mld. USD692,3 mld. USDfrequency_weekly

Kohustuslik reserv on määratud minimaalne osa kliendi hoiuste kogusummast, mida kommertspangad peavad hoidma reservis kas sularahas või hoiustena keskpangas.

Mis on Rahavaru normatiiv?

Cash Reserve Ratio (CRR) ehk kohustuslik reservimäär on oluline makromajanduslik näitaja, mis määrab, kui suure protsendi pankade hoiuste kogusummast peavad pangad hoidma reservidena keskpangas. See on üks peamisi rahapoliitilisi tööriistu, mida keskpangad kasutavad rahapakkumise kontrollimiseks ning finantsstabiilsuse tagamiseks riigis. Selle mõistes ja rakenduses võib varjuda sügavam arusaam rahapoliitikast ja majanduse toimimisest. Eulerpooli veebisait, mis keskendub makromajandusliku andmete kuvamisele, toob esile, kui olulisel määral mõjutab Cash Reserve Ratio nii pankade tegevust kui ka laiemat majanduskeskkonda. Kohustuslik reservimäär on määratud keskpanga poolt ja tähistab seda osa kommertspankade hoiustest, mida nad ei tohi kasutada laenude andmiseks ega muudeks investeerimiseks. Reservimäär on tavaliselt väljendatud protsendina ja võib aja jooksul varieeruda vastavalt keskpanga rahapoliitilistele eesmärkidele. Selle põhieesmärk on tagada, et pankadel oleks piisav likviidsus, et rahuldada klientide vajadusi ja vältida pankade maksejõuetust. CRR on oluline tööriist rahapakkumise reguleerimiseks. Kui keskpank soovib majandust jahutada ja inflatsiooni kontrollida, võib see tõsta kohustusliku reservimäära. See vähendab pankade kättesaadavat rahasummat laenude andmiseks, mis omakorda vähendab raha pakkumist majanduses. Väiksem rahapakkumine toob üldiselt kaasa kõrgemad laenuintressimäärad, muutes laenamise kallimaks ja pidurdades seeläbi majanduskasvu. Teisalt, kui majandus on languses ja keskpank soovib seda stimuleerida, võib CRR-i vähendada. See vabastab pankadele rohkem vahendeid, mida nad saavad laenata. Suurenenud laenupakkumine aitab tavaliselt langetada laenuintressimäärasid, muutes laenamise soodsamaks ja stimuleerides tarbimist ning investeeringuid. Seega on CRR reguleerimine üks olulisimatest vahenditest, mida keskpangad kasutavad majanduse tasakaalustamiseks. Keskpankade otsused kohustusliku reservimäära muutmise osas sõltuvad mitmest tegurist, sealhulgas inflatsiooni tasemest, tööpuudusest, majanduskasvu prognoosidest ja finantsturgude stabiilsusest. Näiteks, kui inflatsioon on kõrgemal tasemel, võib olla vajalik CRR-i tõstmine inflatsiooni pidurdamiseks. Vastupidiselt, majanduse aeglustumise ajal võib CRR-i vähendamine aidata kaasa majanduse elavdamisele. Samal ajal on oluline mõista, et liiga sagedased või drastilised kohustusliku reservimäära muutused võivad tekitada turul ebakindlust ja mõjutada pankade tegevust negatiivselt. Pankadel võib olla keerulisem kohaneda ootamatute muudatustega, mis võib omakorda mõjutada nende laenupakkumist ja üldist finantsseisundit. Cash Reserve Ratio on ka oluline makrotasandi vaade finantsstabiilsuse tagamisel. Pikemas perspektiivis võib piisavalt kõrge reservimäär vähendada süsteemsete riskide tõenäosust ja tugevdada finantssüsteemi usaldusväärsust. See on eriti oluline finantskriiside ennetamisel, kus likviidsusprobleemid mängivad sageli suurt rolli. Näiteks 2008. aasta finantskriisi järel on paljud keskpangad suurendanud kohustuslikke reserve, et vältida sarnaseid likviidsusprobleeme tulevikus. Siiski tuleb märkida, et Cash Reserve Ratio ei ole universaalne lahendus kõigi majandusprobleemide jaoks. See on üks paljudest vahenditest, mida keskpangad kasutavad koos teiste rahapoliitiliste instrumentidega, nagu intressimäärade reguleerimine ja avaturuoperatsioonid. Seetõttu on CRR efektiivsus sageli sõltuvuses laiemast rahapoliitilisest kontekstist ja muudest majanduslikest tingimustest. Eestis määrab kohustusliku reservimäära Euroopa Keskpank (EKP), kuna Eesti on euroala liige. Seega on Eesti pangad kohustatud järgima EKP kehtestatud reservimäärasid. See omakorda tähendab, et kohustusliku reservimäära muutused euroalal mõjutavad otseselt ka Eesti pankade likviidsust ja laenupakkumist. Kokkuvõtlikult võib öelda, et Cash Reserve Ratio on kriitilise tähtsusega makromajanduslik näitaja, mis mängib olulist rolli rahapakkumise reguleerimisel ja finantsstabiilsuse tagamisel. Selle mõistmine ja jälgimine on oluline nii pankadele, investoritele kui ka laiema avalikkuse jaoks. Eulerpooli veebisait pakub täpset ja ajakohast teavet CRR-i ja teiste makromajanduslike näitajate kohta, aidates kasutajatel teha informeeritud otsuseid ja paremini mõista majanduse toimemehhanisme.