Tee oma elu parimad investeeringud
Alates 2 eurost kindlustatud Prantsusmaa Netoovõlg sisemajanduse koguprodukti (SKP) suhtes
Aktsia hind
Praegune Netoovõlg sisemajanduse koguprodukti (SKP) suhtes Prantsusmaa on 113 % of GDP. Netoovõlg sisemajanduse koguprodukti (SKP) suhtes Prantsusmaa vähenes 1.9.2023 ja oli 113 % of GDP, pärast seda, kui see oli 1.6.2023 115 % of GDP. Ajavahemikul 1.3.2013 kuni 1.12.2023 oli SKP keskmine väärtus Prantsusmaa 126,68 % of GDP. Kõigi aegade kõrgeim väärtus saavutati 1.3.2015 väärtusega 141,00 % of GDP, samas kui madalaim väärtus registreeriti 1.12.2023 väärtusega 110,00 % of GDP.
Netoovõlg sisemajanduse koguprodukti (SKP) suhtes ·
3 aastat
5 aastat
10 aastat
25 aastat
Max
Välisvõlg SKP suhtes | |
---|---|
1.3.2013 | 122,00 % of GDP |
1.6.2013 | 120,00 % of GDP |
1.9.2013 | 118,00 % of GDP |
1.12.2013 | 115,00 % of GDP |
1.3.2014 | 117,00 % of GDP |
1.6.2014 | 119,00 % of GDP |
1.9.2014 | 122,00 % of GDP |
1.12.2014 | 125,00 % of GDP |
1.3.2015 | 141,00 % of GDP |
1.6.2015 | 136,00 % of GDP |
1.9.2015 | 134,00 % of GDP |
1.12.2015 | 133,00 % of GDP |
1.3.2016 | 133,00 % of GDP |
1.6.2016 | 134,00 % of GDP |
1.9.2016 | 133,00 % of GDP |
1.12.2016 | 132,00 % of GDP |
1.3.2017 | 135,00 % of GDP |
1.6.2017 | 131,00 % of GDP |
1.9.2017 | 129,00 % of GDP |
1.12.2017 | 125,00 % of GDP |
1.3.2018 | 127,00 % of GDP |
1.6.2018 | 128,00 % of GDP |
1.9.2018 | 128,00 % of GDP |
1.12.2018 | 125,00 % of GDP |
1.3.2019 | 128,00 % of GDP |
1.6.2019 | 129,00 % of GDP |
1.9.2019 | 131,00 % of GDP |
1.12.2019 | 124,00 % of GDP |
1.3.2020 | 131,00 % of GDP |
1.6.2020 | 132,00 % of GDP |
1.9.2020 | 132,00 % of GDP |
1.12.2020 | 130,00 % of GDP |
1.3.2021 | 134,00 % of GDP |
1.6.2021 | 128,00 % of GDP |
1.9.2021 | 130,00 % of GDP |
1.12.2021 | 129,00 % of GDP |
1.3.2022 | 129,00 % of GDP |
1.6.2022 | 127,00 % of GDP |
1.9.2022 | 126,00 % of GDP |
1.12.2022 | 117,00 % of GDP |
1.3.2023 | 117,00 % of GDP |
1.6.2023 | 115,00 % of GDP |
1.9.2023 | 113,00 % of GDP |
Netoovõlg sisemajanduse koguprodukti (SKP) suhtes Ajalugu
Kuupäev | Väärtus |
---|---|
1.9.2023 | 113 % of GDP |
1.6.2023 | 115 % of GDP |
1.3.2023 | 117 % of GDP |
1.12.2022 | 117 % of GDP |
1.9.2022 | 126 % of GDP |
1.6.2022 | 127 % of GDP |
1.3.2022 | 129 % of GDP |
1.12.2021 | 129 % of GDP |
1.9.2021 | 130 % of GDP |
1.6.2021 | 128 % of GDP |
Sarnased makromajanduslikud näitajad Netoovõlg sisemajanduse koguprodukti (SKP) suhtes
Nimi | Praegu | Eelmine | Sagedus |
---|---|---|---|
🇫🇷 Ekspordid | 51,181 mld. EUR | 52,112 mld. EUR | Kuus |
🇫🇷 Impordid | 57,028 mld. EUR | 55,508 mld. EUR | Kuus |
🇫🇷 Jooksevkonto | −641 mln. EUR | 34 000 EUR | Kuus |
🇫🇷 Jooksevkonto suhe SKPsse | −1 % of GDP | −1,2 % of GDP | Aastane |
🇫🇷 Kapitalivood | 10,031 mld. EUR | −13,159 mld. EUR | Kuus |
🇫🇷 Kauplemisbilanss | −7,371 mld. EUR | −6,042 mld. EUR | Kuus |
🇫🇷 Kullavarud | 2436,97 Tonnes | 2436,91 Tonnes | Kvartal |
🇫🇷 Maagaasiimport | 125 261,046 Terajoule | 146 449,744 Terajoule | Kuus |
🇫🇷 relvamüük | 2,012 mld. SIPRI TIV | 3,268 mld. SIPRI TIV | Aastane |
🇫🇷 Terrorismiindeks | 2,647 Points | 4,419 Points | Aastane |
🇫🇷 Turismisissetulekud | 8,23 mld. EUR | 8,089 mld. EUR | Kuus |
🇫🇷 Turistide saabumised | 4,713 mln. | 4,503 mln. | Kuus |
🇫🇷 Ülekanded | 27 mln. EUR | 27 mln. EUR | Kuus |
🇫🇷 Välisriikide otseinvesteeringud | 199 mln. EUR | 994 mln. EUR | Kuus |
🇫🇷 Välisvõlg. | 6,916 Bio. EUR | 7,004 Bio. EUR | Kvartal |
Makrolehed teistele riikidele Euroopa
- 🇦🇱Albaania
- 🇦🇹Austria
- 🇧🇾Valgevene
- 🇧🇪Belgia
- 🇧🇦Bosnia ja Hertsegoviina
- 🇧🇬Bulgaaria
- 🇭🇷Horvaatia
- 🇨🇾Küpros
- 🇨🇿Tšehhi Vabariik
- 🇩🇰Taani
- 🇪🇪Eesti
- 🇫🇴Fääri saared
- 🇫🇮Soome
- 🇩🇪Saksamaa
- 🇬🇷Kreeka
- 🇭🇺Ungari
- 🇮🇸Island
- 🇮🇪Iirimaa
- 🇮🇹Itaalia
- 🇽🇰Kosovo
- 🇱🇻Läti
- 🇱🇮Liechtenstein
- 🇱🇹Leedu
- 🇱🇺Luksemburg
- 🇲🇰Põhja-Makedoonia
- 🇲🇹Malta
- 🇲🇩Moldova
- 🇲🇨Monaco
- 🇲🇪Montenegro
- 🇳🇱Madalmaad
- 🇳🇴Norra
- 🇵🇱Poola
- 🇵🇹Portugal
- 🇷🇴Rumeenia
- 🇷🇺Venemaa
- 🇷🇸Serbia
- 🇸🇰Slovakkia
- 🇸🇮Sloveenia
- 🇪🇸Hispaania
- 🇸🇪Rootsi
- 🇨🇭Šveits
- 🇺🇦Ukraina
- 🇬🇧Ühendkuningriik
- 🇦🇩Andorra
Mis on Netoovõlg sisemajanduse koguprodukti (SKP) suhtes?
Välisvõlg SKT suhtes on oluline makromajanduslik näitaja, mis näitab riigi välisvõla suurust protsendina selle sisemajanduse kogutoodangust (SKT). See näitaja on kriitiline hindamaks riigi majanduslikku tervist ja usaldusväärsust rahvusvahelises kontekstis. Eesti kontekstis annab välisvõla ja SKT suhtarv ülevaate meie majanduse võimekusest hallata välisvõlakohustusi ning viitab potentsiaalsetele riskidele ja võimalustele majanduskasvu stabiilsuse osas. Eulerpooli veebilehel pakume põhjalikku ja ajakohast makromajanduslikku teavet, sealhulgas välisvõla ja SKT andmeid, mis aitavad spetsialistidel, investoritel ja poliitikakujundajatel teha teadlikke otsuseid. Välisvõlg, tuntud ka kui rahvusvaheline või väline laenukoormus, hõlmab riigi ja erasektori kohustused rahvusvaheliste laenuandjate vastu. Need laenud võivad olla erineva iseloomuga, alates ametlikest kahepoolsetest laenudest kuni rahvusvaheliste finantsturgude kaudu emiteeritud võlakirjadeni. Riigi välisvõla taseme hindamisel on oluline tähelepanu pöörata mitte ainult võla kogusummale, vaid ka selle jaotusele ajas ja maksegraafikutele, sest need mõjutavad tugevalt riigi finantsstabiilsust ja võimet täita oma kohustusi. SKT, või sisemajanduse kogutoodang, on riigi majanduse kogutoodangu väärtus teatud ajavahemikus, tavaliselt aastas. See näitaja hõlmab kõiki toodetud kaupu ja teenuseid ning on üks kõige olulisemaid majanduslikke indikaatoreid riigi majandusliku jõudluse hindamisel. Välisvõla SKT suhtarvu arvutamisel jagatakse riigi välisvõla kogusumma SKT-ga, mis annab protsentuaalse mõõdiku, kui suur osa riigi koguproduktist on vajalik võla tasumiseks. Eesti puhul on välisvõlg ja selle suhtarv SKT-sse olnud pidevas muutumises, sõltudes majanduse üldisest arengust, rahvusvahelistest trendidest ja riigi majanduspoliitikast. Taasiseseisvumise järel on Eesti astunud mitmeid samme, et tugevdada oma majandust ja vähendada sõltuvust välislaenudest. Siiski on välisvõlg jäänud oluliseks teguriks, mis mõjutab nii majanduse stabiilsust kui ka riigi usaldusväärsust rahvusvahelistel turgudel. Oluline on mõista, et kõrge välisvõla SKT suhtes ei pruugi alati tähendada majanduslikke probleem eeldusel, et riik suudab oma võlgu hallata ja efektiivselt kasutada laenatud vahendeid produktiivsete investeeringute tegemiseks. Tihti on kõrge võlatase õigustatud juhul, kui laenatud vahendid suunatakse infrastruktuuri arendamisse, hariduse või tehnoloogia edendamisse, mis aitavad kaasa majanduse pikaajalisele kasvule ja konkurentsivõime tõstmisele. Samas, kui välisvõla tase on väga kõrge ja riik ei suuda oma kohustusi täita, võib see viia finantskriisini, mis omakorda võib mõjutada riigi krediidireitingut ja investeerimiskliimat. Eulerpooli platvormil on põhjalik ja ajakohane teave, mis aitab kasutajatel jälgida ja analüüsida Eesti välisvõla SKT suhtarvu. Meie andmebaas kogub ja kujutab visualiseerimise kaudu erinevaid majandusnäitajaid, sealhulgas välisvõla ja SKT andmeid, pakkudes seeläbi terviklikku ülevaadet Eesti makromajanduslikust olukorrast. Kasutades meie teabeallikaid saavad spetsialistid ja analüütikud teha paremaid ja teadlikumaid otsuseid nii investeeringute, majanduspoliitiliste otsuste kui ka üldiste strateegiate osas. Lisaks pakume oma kasutajatele võimalusi andmete analüüsimiseks ja võrdlemiseks teiste riikide vastavate näitajatega. See annab väärtusliku konteksti ja aitab mõista, kuidas Eesti välisvõla ja SKT suhtarv positsioneerub laiemas rahvusvahelises raamistikus. Selline võrdlus võimaldab tuvastada võimalusi ja väljakutseid ning strateegiliselt planeerida järgmisi samme Eesti majandusarengu edendamiseks. Kokkuvõttes on välisvõla SKT suhtarv kriitilise tähtsusega näitaja, mis mõjub otseselt riigi finantsstabiilsusele ja majanduskasvu võimalustele. See annab põhjaliku ülevaate riigi võimekusest hallata oma rahvusvahelisi kohustusi ning planeerida tulevasi investeeringuid ja arenguprojekte. Eulerpooli abiga saavad kasutajad ligipääsu täpsele ja usaldusväärsele makromajanduslikule teabele, mis on oluline teadlike otsuste tegemiseks ja majanduslike riskide hindamiseks. Eesti majandusliku tervise ja usaldusväärsuse tagamine rahvusvahelises kontekstis on võtmeküsimuseks jätkusuutliku majanduskasvu saavutamisel, ja selles mängib oluline roll välisvõla SKT suhtarv. Kasutades hästi hallatud ja strateegilist lähenemist võime koos tagada Eesti jätkuva majandusarengu ja stabiilsuse.