Tee oma elu parimad investeeringud
Alates 2 eurost kindlustatud Costa Rica Haiglavoodid
Aktsia hind
Praegune väärtus haiglavoodid Eestis on 1,11 per 1000 people. Haiglavoodid Eestis langes 1,11 per 1000 people 1.12.2022, pärast seda, kui see oli 1,17 per 1000 people 1.12.2021. Perioodil 31.12.1980 kuni 31.12.2022 oli SKP Eestis keskmiselt 1,72 per 1000 people. Kõigi aegade kõrgeim väärtus saavutati 31.12.1980, olles 3,01 per 1000 people, samas kui madalaim väärtus registreeriti 31.12.2019, olles 1,10 per 1000 people.
Haiglavoodid ·
3 aastat
5 aastat
10 aastat
25 aastat
Max
Haiglavoodid | |
---|---|
1.12.1981 | 2,92 per 1000 people |
1.12.1982 | 2,91 per 1000 people |
1.12.1983 | 2,77 per 1000 people |
1.12.1984 | 2,66 per 1000 people |
1.12.1985 | 2,58 per 1000 people |
1.12.1986 | 2,49 per 1000 people |
1.12.1987 | 2,42 per 1000 people |
1.12.1988 | 2,34 per 1000 people |
1.12.1989 | 2,23 per 1000 people |
1.12.1990 | 2,16 per 1000 people |
1.12.1991 | 2,06 per 1000 people |
1.12.1992 | 1,97 per 1000 people |
1.12.1993 | 1,89 per 1000 people |
1.12.1994 | 1,76 per 1000 people |
1.12.1995 | 1,73 per 1000 people |
1.12.1996 | 1,69 per 1000 people |
1.12.1997 | 1,64 per 1000 people |
1.12.1998 | 1,60 per 1000 people |
1.12.1999 | 1,56 per 1000 people |
1.12.2000 | 1,65 per 1000 people |
1.12.2001 | 1,61 per 1000 people |
1.12.2002 | 1,57 per 1000 people |
1.12.2003 | 1,54 per 1000 people |
1.12.2004 | 1,50 per 1000 people |
1.12.2005 | 1,35 per 1000 people |
1.12.2006 | 1,32 per 1000 people |
1.12.2007 | 1,30 per 1000 people |
1.12.2008 | 1,25 per 1000 people |
1.12.2009 | 1,24 per 1000 people |
1.12.2010 | 1,24 per 1000 people |
1.12.2011 | 1,23 per 1000 people |
1.12.2012 | 1,20 per 1000 people |
1.12.2013 | 1,18 per 1000 people |
1.12.2014 | 1,17 per 1000 people |
1.12.2015 | 1,16 per 1000 people |
1.12.2016 | 1,15 per 1000 people |
1.12.2017 | 1,14 per 1000 people |
1.12.2018 | 1,11 per 1000 people |
1.12.2019 | 1,10 per 1000 people |
1.12.2020 | 1,15 per 1000 people |
1.12.2021 | 1,17 per 1000 people |
1.12.2022 | 1,11 per 1000 people |
Haiglavoodid Ajalugu
Kuupäev | Väärtus |
---|---|
1.12.2022 | 1,11 per 1000 people |
1.12.2021 | 1,17 per 1000 people |
1.12.2020 | 1,15 per 1000 people |
1.12.2019 | 1,1 per 1000 people |
1.12.2018 | 1,11 per 1000 people |
1.12.2017 | 1,14 per 1000 people |
1.12.2016 | 1,15 per 1000 people |
1.12.2015 | 1,16 per 1000 people |
1.12.2014 | 1,17 per 1000 people |
1.12.2013 | 1,18 per 1000 people |
Sarnased makromajanduslikud näitajad Haiglavoodid
Nimi | Praegu | Eelmine | Sagedus |
---|
Makrolehed teistele riikidele Ameerika
- 🇦🇷Argentina
- 🇦🇼Aruba
- 🇧🇸Bahama
- 🇧🇧Barbados
- 🇧🇿Belize
- 🇧🇲Bermuda
- 🇧🇴Boliivia
- 🇧🇷Brasiilia
- 🇨🇦Kanada
- 🇰🇾Kaimanisaared
- 🇨🇱Tšiili
- 🇨🇴Kolumbia
- 🇨🇺Kuuba
- 🇩🇴Dominikaani Vabariik
- 🇪🇨Ecuador
- 🇸🇻El Salvador
- 🇬🇹Guatemala
- 🇬🇾Guyana
- 🇭🇹Haiti
- 🇭🇳Honduras
- 🇯🇲Jamaika
- 🇲🇽Mehhiko
- 🇳🇮Nicaragua
- 🇵🇦Panama
- 🇵🇾Paraguay
- 🇵🇪Peruu
- 🇵🇷Puerto Rico
- 🇸🇷Suriname
- 🇹🇹Trinidad ja Tobago
- 🇺🇸Ameerika Ühendriigid
- 🇺🇾Uruguay
- 🇻🇪Venezuela
- 🇦🇬Antigua ja Barbuda
- 🇩🇲Dominica
- 🇬🇩Grenada
Mis on Haiglavoodid?
Eulerpool on juhtiv veebiportaal makromajanduslike andmete kuvamiseks, pakkudes kasutajatele väärtuslikku ja täpset teavet erinevate majanduskategooriate kohta. Üheks oluliseks kategooriaks, mida kajastame, on haiglavoodid. Haiglavoodid mängivad tervishoiusüsteemis kriitilist rolli, pakkudes vajalikke ressursse patsientide hoolduseks ja raviks. Selles põhjalikus ülevaates käsitleme haiglavoodite tähtsust, nende kättesaadavust ja sellega kaasnevaid majanduslikke mõjusid Eestis ja laiemalt. Haiglavoodid on oluline infrastruktuurielement, mis mõjutab märkimisväärselt tervishoiusektori tõhusust. Haiglavoodite kättesaadavus on otseselt seotud tervishoiuteenuste kvaliteedi ja kättesaadavusega. Kui haiglavoodite arv on ebapiisav, tekivad haiglates ülerahvastatusprobleemid, mis võivad omakorda põhjustada patsientide hoolduse kvaliteedi langust ja ooteaegade pikenemist. Eestis, nagu ka paljudes teistes riikides, on haiglavoodite arv ja nende jaotus üks kriitilisi näitajaid, millele makromajanduslikus analüüsis keskendutakse. Haiglavoodite arvu määramine ja nende jaotamine erinevate meditsiinivaldkondade vahel on keeruline ülesanne, mis nõuab põhjalikku planeerimist ja analüüsi. Eestis vastutab selle eest Terviseamet koostöös haiglate ja teiste tervishoiuasutustega. Nad jälgivad hoolikalt voodikohtade arvu regionaalselt ja erialade lõikes, et tagada optimaalne kättesaadavus ja efektiivne ressursikasutus. Selle protsessi puhul mängib olulist rolli ka makromajanduslik analüüs, mis aitab prognoosida tulevasi vajadusi ning suunata ressursse vastavalt. Makromajanduslikus kontekstis vaadeldes on haiglavoodid oluliseks investeeringuks, millel on pikaajaline mõju mitte ainult tervishoiuteenuste kättesaadavusele, vaid ka kogu riigi majandusele. Piisav haiglavoodite arv tagab, et tervishoiusüsteem suudab toime tulla nii tavapäraste ravivajadustega kui ka eriolukordadega, näiteks pandeemiate või suurõnnetuste korral. Selleks, et tagada optimaalne haiglavoodite arv, on oluline võtta arvesse rahvastiku demograafilisi muutusi, haigushoiu vajaduste ajalisi muutusi ning tervishoiu rahastamise võimalusi. Haiglavoodite piisavus ja nende kättesaadavus on tihedalt seotud rahva tervisega. Madalam haiglavoodite kättesaadavus võib viia tõsiste terviseprobleemide raskendamiseni ja isegi suurema suremuseni. Seega, riigid, sealhulgas Eesti, investeerivad pidevalt oma tervishoiusüsteemi, et säilitada ja parandada haiglavoodite arvu. Samuti on oluline rõhutada, et haiglavoodite kättesaadavus ei sõltu üksnes nende arvust, vaid ka nende jaotumisest geograafiliselt ja spetsialiseerumise järgi. Eestis on haiglavoodite jaotus ja kättesaadavus suurel määral mõjutatud territoriaalsetest jaotustest ja tervishoiupoliitikast. Suuremates linnades, nagu Tallinn ja Tartu, on haiglavoodite arv suurem, võrreldes väiksemate linnade ja maapiirkondadega. See võib põhjustada erinevusi tervishoiuteenuste kättesaadavuses ja vajaduses patsientidel reisida pikemaid vahemaid vajaliku ravi saamiseks. Seetõttu on oluliseks poliitiliseks ja tervishoiustrateegiliseks eesmärgiks saavutada haiglavoodite tasakaalustatud jaotus üle kogu riigi. Makromajanduslikult on haiglavoodite arvu ja jaotuse efektiivne haldamine otseselt seotud ka tervishoiusüsteemi finantsiliselt jätkusuutlikkusega. Tervishoiukulud moodustavad märkimisväärse osa riigi eelarvest, ja haiglavoodite nõuetekohane haldamine aitab oluliselt vähendada üleliigseid kulusid. Näiteks, kui haiglavoodite arv on optimeeritud vastavalt vajadusele, vähenevad kulud ülerahvastatuse ja ebaefektiivsuse tõttu. Samuti võimaldab see vältida ülekulutamist infrastruktuuridele, mis jäävad alakasutatuks. Eestis on tervishoiuinvesteeringud, sealhulgas haiglavoodite arvu ja kvaliteedi parandamine, pikaajalise plaaniga seotud. Valitsus ja tervishoiuasutused teevad regulaarselt koostööd, et analüüsida ja prognoosida tulevasi vajadusi, võttes arvesse demograafilisi trende nagu elanikkonna vananemine ja krooniliste haiguste levik. Need analüüsid aitavad hinnata, kui palju haiglavoodid on tulevikus vaja ning millised investeeringud on vajalikud infrastruktuuri arendamiseks ja hooldamiseks. Lisaks traditsioonilistele haiglavooditele on oluline tähelepanu pöörata ka spetsialiseeritud voodikohtadele. Näiteks intensiivravi osakondade voodikohad, lastehaiglate voodikohad ning psühhiaatrilistele patsientidele mõeldud voodid. Igal kategoorial on oma unikaalsed vajadused ja nõudmised, mida tuleb arvesse võtta haiglavoodite planeerimisel ja jaotamisel. Spetsialiseeritud haiglavoodite arvu määramine on kriitiline, kuna nende puudus võib põhjustada tõsiseid tagajärgi patsientide hoolduse kvaliteedile ja süsteemi üldisele tõhususele. Kokkuvõttes on haiglavoodite arv ja kättesaadavus üks olulisemaid näitajaid, millele makromajanduslik analüüs keskendub tervishoiusektori hindamisel. Eestis, nagu ka paljudes teistes riikides, on haiglavoodite arvu ja jaotuse efektiivne haldamine kriitilise tähtsusega kogu tervishoiusüsteemi ja majanduse seisukohalt. Eulerpoolis pakume põhjalikku ja täpset teavet haiglavoodite kohta, aidates seeläbi tervishoiupoliitika kujundajatel, teadlastel ja teistel huvigruppidel teha informeeritud otsuseid, mis toetavad tervishoiusektori arengut ja majanduslikku jätkusuutlikkust.