Tee oma elu parimad investeeringud
Alates 2 eurost kindlustatud Bulgaaria Ehitusload
Aktsia hind
Praegune Ehitusload väärtus Bulgaaria on 1823 Units. Ehitusload Bulgaaria vähenes 1823 Units 1.3.2024, pärast seda, kui see oli 2275 Units 1.12.2023. Ajavahemikul 1.3.2005 kuni 1.6.2024 oli keskmine SKP Bulgaaria 1628,17 Units. Rekordkõrgele tasemele jõuti 1.9.2007 väärtusega 3110,00 Units, samas kui madalaim väärtus registreeriti 1.3.2013 väärtusega 764,00 Units.
Ehitusload ·
3 aastat
5 aastat
10 aastat
25 aastat
Max
Ehitusload | |
---|---|
1.3.2005 | 1450,00 Units |
1.6.2005 | 2228,00 Units |
1.9.2005 | 2185,00 Units |
1.12.2005 | 2118,00 Units |
1.3.2006 | 1599,00 Units |
1.6.2006 | 2682,00 Units |
1.9.2006 | 2661,00 Units |
1.12.2006 | 2886,00 Units |
1.3.2007 | 2442,00 Units |
1.6.2007 | 2735,00 Units |
1.9.2007 | 3110,00 Units |
1.12.2007 | 2884,00 Units |
1.3.2008 | 2267,00 Units |
1.6.2008 | 2694,00 Units |
1.9.2008 | 2744,00 Units |
1.12.2008 | 2452,00 Units |
1.3.2009 | 1470,00 Units |
1.6.2009 | 1832,00 Units |
1.9.2009 | 1783,00 Units |
1.12.2009 | 1343,00 Units |
1.3.2010 | 987,00 Units |
1.6.2010 | 1441,00 Units |
1.9.2010 | 1311,00 Units |
1.12.2010 | 1152,00 Units |
1.3.2011 | 951,00 Units |
1.6.2011 | 1319,00 Units |
1.9.2011 | 1335,00 Units |
1.12.2011 | 1194,00 Units |
1.3.2012 | 868,00 Units |
1.6.2012 | 1219,00 Units |
1.9.2012 | 1159,00 Units |
1.12.2012 | 992,00 Units |
1.3.2013 | 764,00 Units |
1.6.2013 | 1151,00 Units |
1.9.2013 | 1173,00 Units |
1.12.2013 | 1032,00 Units |
1.3.2014 | 1015,00 Units |
1.6.2014 | 1121,00 Units |
1.9.2014 | 1039,00 Units |
1.12.2014 | 1070,00 Units |
1.3.2015 | 960,00 Units |
1.6.2015 | 1140,00 Units |
1.9.2015 | 1154,00 Units |
1.12.2015 | 1056,00 Units |
1.3.2016 | 993,00 Units |
1.6.2016 | 1216,00 Units |
1.9.2016 | 1183,00 Units |
1.12.2016 | 1122,00 Units |
1.3.2017 | 1093,00 Units |
1.6.2017 | 1647,00 Units |
1.9.2017 | 1526,00 Units |
1.12.2017 | 1296,00 Units |
1.3.2018 | 1162,00 Units |
1.6.2018 | 1476,00 Units |
1.9.2018 | 1659,00 Units |
1.12.2018 | 1477,00 Units |
1.3.2019 | 1247,00 Units |
1.6.2019 | 1591,00 Units |
1.9.2019 | 1630,00 Units |
1.12.2019 | 1512,00 Units |
1.3.2020 | 1351,00 Units |
1.6.2020 | 1362,00 Units |
1.9.2020 | 1696,00 Units |
1.12.2020 | 1451,00 Units |
1.3.2021 | 1546,00 Units |
1.6.2021 | 1745,00 Units |
1.9.2021 | 1846,00 Units |
1.12.2021 | 1910,00 Units |
1.3.2022 | 1850,00 Units |
1.6.2022 | 2249,00 Units |
1.9.2022 | 2159,00 Units |
1.12.2022 | 1911,00 Units |
1.3.2023 | 1748,00 Units |
1.6.2023 | 2035,00 Units |
1.9.2023 | 2107,00 Units |
1.12.2023 | 2275,00 Units |
1.3.2024 | 1823,00 Units |
Ehitusload Ajalugu
Kuupäev | Väärtus |
---|---|
1.3.2024 | 1823 Units |
1.12.2023 | 2275 Units |
1.9.2023 | 2107 Units |
1.6.2023 | 2035 Units |
1.3.2023 | 1748 Units |
1.12.2022 | 1911 Units |
1.9.2022 | 2159 Units |
1.6.2022 | 2249 Units |
1.3.2022 | 1850 Units |
1.12.2021 | 1910 Units |
Sarnased makromajanduslikud näitajad Ehitusload
Nimi | Praegu | Eelmine | Sagedus |
---|---|---|---|
🇧🇬 Ehituse algused | 1703 units | 1389 units | Kvartal |
🇧🇬 Ehitustoodang | 2,8 % | 3,4 % | Kuus |
🇧🇬 Elamispindade hinnad | 10,07 % | 9,2 % | Kvartal |
🇧🇬 Elamuomandimäär | 86,1 % | 85 % | Aastane |
🇧🇬 Eluaseme hinnaindeks YoY | 10,1 % | 9,2 % | Kvartal |
🇧🇬 Korteriindeks | 206,42 points | 192,78 points | Kvartal |
Makrolehed teistele riikidele Euroopa
- 🇦🇱Albaania
- 🇦🇹Austria
- 🇧🇾Valgevene
- 🇧🇪Belgia
- 🇧🇦Bosnia ja Hertsegoviina
- 🇭🇷Horvaatia
- 🇨🇾Küpros
- 🇨🇿Tšehhi Vabariik
- 🇩🇰Taani
- 🇪🇪Eesti
- 🇫🇴Fääri saared
- 🇫🇮Soome
- 🇫🇷Prantsusmaa
- 🇩🇪Saksamaa
- 🇬🇷Kreeka
- 🇭🇺Ungari
- 🇮🇸Island
- 🇮🇪Iirimaa
- 🇮🇹Itaalia
- 🇽🇰Kosovo
- 🇱🇻Läti
- 🇱🇮Liechtenstein
- 🇱🇹Leedu
- 🇱🇺Luksemburg
- 🇲🇰Põhja-Makedoonia
- 🇲🇹Malta
- 🇲🇩Moldova
- 🇲🇨Monaco
- 🇲🇪Montenegro
- 🇳🇱Madalmaad
- 🇳🇴Norra
- 🇵🇱Poola
- 🇵🇹Portugal
- 🇷🇴Rumeenia
- 🇷🇺Venemaa
- 🇷🇸Serbia
- 🇸🇰Slovakkia
- 🇸🇮Sloveenia
- 🇪🇸Hispaania
- 🇸🇪Rootsi
- 🇨🇭Šveits
- 🇺🇦Ukraina
- 🇬🇧Ühendkuningriik
- 🇦🇩Andorra
Mis on Ehitusload?
Ehituslubade kategooria on üks olulisemaid makromajanduslikke näitajaid, mille olulisust ei saa alahinnata. Ehituslubade andmed annavad väärtuslikku teavet majanduse tervise ja tuleviku kohta, eriti kinnisvarasektoris. Eulerpoolis anname põhjaliku ülevaate selle olulise näitaja kohta, pakkudes täpset statistikat ja analüüsi, mis aitab mõista turusuundumusi ning võimalikke majanduskasvu märke. Ehituslubade all mõeldakse kohalike omavalitsuste poolt väljastatavaid lube, mis annavad õiguse alustada uute ehitiste püstitamist või olemasolevate struktuuride rekonstrueerimist. Need load hõlmavad erinevaid ehitustöid alates elamuehitusest kuni tööstus- ja äripindade rajamiseni. Statistika osas peetakse arvestust nii uute ehituslubade arvu kui ka nende kogumahu üle ruutmeetrites. Ehituslubade väljastamise määr on tihedalt seotud majanduse olukorraga. Majanduslikult tugev periood soodustab ehitustegevust, kuna ettevõtted ja eraisikud on valmis investeerima uutesse hoonetesse ja infrastruktuuri. Majanduslanguse ajal võib aga ehitustegevus väheneda seoses ebakindluse ja finantsressursside nappusega. Seetõttu peetakse ehituslubade andmeid sageli juhtnäitajaks, mis võib prognoosida majanduse tulevasi suundumusi. Ehituslubade arv ja nende maht avaldavad otsest mõju mitmetele majandussektoritele. Näiteks kinnisvaraturg mõjutub otseselt uute ehitusprojektide käivitumisest. Suur ehituslubade arv võib tähendada tulevase kinnisvarapakkumise suurenemist, mis võib omakorda mõjutada kinnisvarahindu ja nõudlust. Samuti mõjutab see ehitussektorit, kus suurenenud ehitustegevus võib kaasa tuua töökohtade loomise ja nõudluse kasvamise ehitusmaterjalide ning -teenuste järele. Lisaks kinnisvarasektorile ning ehitustööstusele mõjutab ehituslubade statistika ka finantssektorit. Pangad ja muud finantsasutused jälgivad tihedalt ehituslubade andmeid, et hinnata oma laenuportfellide riske ja võimalusi. Näiteks suurenenud ehitustegevus võib tähendada kõrgemat laenunõudlust eluasemelaenude ja ärikinnisvara finantseerimise osas. Eulerpoolis kogutud ja analüüsitud ehituslubade andmed annavad ka hea ülevaate piirkondlikest arengutest. Eestis on ehitustegevus jaotunud ebavõrdselt, ning suuremad linnapiirkonnad nagu Tallinn ja Tartu võtavad suurema osa ehituslubadest. See tuleneb suuremast nõudlusest elamispindade ja äriruumide järele nendes piirkondades. Sellised piirkondlikud erinevused aitavad mõista, millised piirkonnad võivad tulevikus rohkem areneda ja kus võib olla suurem investeerimisvõimalus. Ehituslubade andmetega seoses tuleks arvestada ka erinevaid seadusandlikke ja regulatiivseid aspekte. Eestis reguleerivad ehitustegevust mitmesugused seadused ja normid, mis võivad mõjutada ehituslubade väljastamise protsessi ja tingimusi. Näiteks võivad uued keskkonnanormid või planeeringunõuded mõjutada ehitusprojekti kestust, maksumust ja keerukust. Ehituslubade kategooria data analüüs on Eulerpoolis tehtud äärmiselt hoolikalt ja täpselt. Kasutame erinevaid andmeallikaid ja metoodikaid, et tagada esitatud statistika usaldusväärsus ja ajakohasus. Lisaks arvulisele statistikale oleme tähelepanu pööranud ka kvalitatiivsetele aspektidele, nagu seadusandlikud muudatused ja turusuundumused, mis võivad mõjutada ehituslubade väljastamist ja järgnevat ehitustegevust. Olemasolevate andmete põhjal saame koostada erinevaid prognoose ja analüüse, mis aitavad meie kasutajatel teha informeeritud otsuseid. Näiteks võib ehituslubade arvu järsk kasv vihjata majanduse elavnemisele või konkreetse sektori kasvupotentsiaalile, samas kui langustrend võib viidata võimalikule majanduslangusele või turu küllastatusele. Selliste analüüside abil suudame pakkuda väärtuslikku teavet nii era- kui äriklientidele. Kokkuvõttes on ehituslubade kategooria makromajandusliku analüüsi lahutamatu osa, mis pakub mitmekülgset teavet kogu majanduse ja eriti kinnisvarasektori tervise kohta. Eulerpoolis pühendume sellele, et meie kasutajatele oleks kättesaadav kõige täpsem ja ajakohasem teave, mis aitab orienteeruda keerulises ja kiiresti muutuvates majandusoludes. Kogutud andmete ja põhjalike analüüside abil anname meie kasutajatele tööriistad, mida on vaja informeeritud ja strateegiliste otsuste tegemiseks, mõjutades seeläbi positiivselt nende majanduslikku heaolu ja edukust.