Tee oma elu parimad investeeringud
Alates 2 eurost kindlustatud Bosnia ja Hertsegoviina Sisemajanduse koguprodukt (SKP) põllumajandusest
Aktsia hind
Praegune Bosnia ja Hertsegoviina Sisemajanduse koguprodukt (SKP) põllumajandusest on 466,429 mln. BAM. Bosnia ja Hertsegoviina Sisemajanduse koguprodukt (SKP) põllumajandusest langes 1.12.2023 466,429 mln. BAM, pärast seda kui see oli 1.9.2023 657,021 mln. BAM. Perioodil 1.3.2008 kuni 1.3.2024 oli Bosnia ja Hertsegoviina keskmine Sisemajanduse koguprodukt (SKP) põllumajandusest 442,47 mln. BAM. Kõigi aegade kõrgeim väärtus saavutati 1.9.2013 909,27 mln. BAM, samas kui madalaim väärtus registreeriti 1.3.2012 180,83 mln. BAM.
Sisemajanduse koguprodukt (SKP) põllumajandusest ·
3 aastat
5 aastat
10 aastat
25 aastat
Max
SKP põllumajandusest | |
---|---|
1.3.2008 | 216,84 mln. BAM |
1.6.2008 | 512,14 mln. BAM |
1.9.2008 | 870,75 mln. BAM |
1.12.2008 | 224,51 mln. BAM |
1.3.2009 | 201,20 mln. BAM |
1.6.2009 | 501,10 mln. BAM |
1.9.2009 | 876,64 mln. BAM |
1.12.2009 | 213,97 mln. BAM |
1.3.2010 | 199,85 mln. BAM |
1.6.2010 | 469,65 mln. BAM |
1.9.2010 | 834,05 mln. BAM |
1.12.2010 | 217,98 mln. BAM |
1.3.2011 | 205,01 mln. BAM |
1.6.2011 | 469,59 mln. BAM |
1.9.2011 | 834,65 mln. BAM |
1.12.2011 | 209,19 mln. BAM |
1.3.2012 | 180,83 mln. BAM |
1.6.2012 | 412,50 mln. BAM |
1.9.2012 | 735,47 mln. BAM |
1.12.2012 | 196,91 mln. BAM |
1.3.2013 | 185,99 mln. BAM |
1.6.2013 | 462,24 mln. BAM |
1.9.2013 | 909,27 mln. BAM |
1.12.2013 | 208,61 mln. BAM |
1.3.2014 | 192,50 mln. BAM |
1.6.2014 | 426,87 mln. BAM |
1.9.2014 | 711,80 mln. BAM |
1.12.2014 | 211,38 mln. BAM |
1.3.2015 | 192,35 mln. BAM |
1.6.2015 | 462,15 mln. BAM |
1.9.2015 | 803,23 mln. BAM |
1.12.2015 | 226,54 mln. BAM |
1.3.2016 | 203,63 mln. BAM |
1.6.2016 | 471,26 mln. BAM |
1.9.2016 | 891,47 mln. BAM |
1.12.2016 | 245,90 mln. BAM |
1.3.2017 | 316,56 mln. BAM |
1.6.2017 | 387,93 mln. BAM |
1.9.2017 | 609,02 mln. BAM |
1.12.2017 | 450,02 mln. BAM |
1.3.2018 | 352,60 mln. BAM |
1.6.2018 | 431,92 mln. BAM |
1.9.2018 | 638,45 mln. BAM |
1.12.2018 | 500,08 mln. BAM |
1.3.2019 | 328,89 mln. BAM |
1.6.2019 | 403,76 mln. BAM |
1.9.2019 | 640,05 mln. BAM |
1.12.2019 | 474,62 mln. BAM |
1.3.2020 | 355,41 mln. BAM |
1.6.2020 | 418,37 mln. BAM |
1.9.2020 | 692,48 mln. BAM |
1.12.2020 | 503,35 mln. BAM |
1.3.2021 | 338,75 mln. BAM |
1.6.2021 | 386,56 mln. BAM |
1.9.2021 | 631,03 mln. BAM |
1.12.2021 | 454,21 mln. BAM |
1.3.2022 | 344,27 mln. BAM |
1.6.2022 | 394,20 mln. BAM |
1.9.2022 | 642,10 mln. BAM |
1.12.2022 | 458,04 mln. BAM |
1.3.2023 | 345,22 mln. BAM |
1.6.2023 | 404,28 mln. BAM |
1.9.2023 | 657,02 mln. BAM |
1.12.2023 | 466,43 mln. BAM |
Sisemajanduse koguprodukt (SKP) põllumajandusest Ajalugu
Kuupäev | Väärtus |
---|---|
1.12.2023 | 466,429 mln. BAM |
1.9.2023 | 657,021 mln. BAM |
1.6.2023 | 404,278 mln. BAM |
1.3.2023 | 345,216 mln. BAM |
1.12.2022 | 458,043 mln. BAM |
1.9.2022 | 642,097 mln. BAM |
1.6.2022 | 394,197 mln. BAM |
1.3.2022 | 344,269 mln. BAM |
1.12.2021 | 454,214 mln. BAM |
1.9.2021 | 631,026 mln. BAM |
Sarnased makromajanduslikud näitajad Sisemajanduse koguprodukt (SKP) põllumajandusest
Nimi | Praegu | Eelmine | Sagedus |
---|---|---|---|
🇧🇦 Aastane SKP kasvumäär | 2,7 % | 1,7 % | Kvartal |
🇧🇦 Avaliku sektori SKP | 1,446 mld. BAM | 1,427 mld. BAM | Kvartal |
🇧🇦 Brutoinvesteeringud põhivarasse | 8,424 mld. BAM | 8,075 mld. BAM | Aastane |
🇧🇦 Ehitusest tulenev SKP | 351,957 mln. BAM | 378,292 mln. BAM | Kvartal |
🇧🇦 SKP elaniku kohta ostujõu pariteedis | 19 860,34 USD | 19 395,93 USD | Aastane |
🇧🇦 SKP kasv terve aasta lõikes | 1,6 % | 3,8 % | Aastane |
🇧🇦 SKP kasvumäär | 1,5 % | 1,1 % | Kvartal |
🇧🇦 SKP püsivhindades | 10,615 mld. BAM | 10,13 mld. BAM | Kvartal |
🇧🇦 SKT | 27,05 mld. USD | 24,53 mld. USD | Aastane |
🇧🇦 SKT inimese kohta | 6421,01 USD | 6270,86 USD | Aastane |
🇧🇦 SKT kommunaalteenustest | 1,844 mld. BAM | 1,859 mld. BAM | Kvartal |
🇧🇦 Teenuste sektori SKP | 2,251 mld. BAM | 2,036 mld. BAM | Kvartal |
🇧🇦 Töötleva tööstuse SKP | 884,474 mln. BAM | 1,079 mld. BAM | Kvartal |
Makrolehed teistele riikidele Euroopa
- 🇦🇱Albaania
- 🇦🇹Austria
- 🇧🇾Valgevene
- 🇧🇪Belgia
- 🇧🇬Bulgaaria
- 🇭🇷Horvaatia
- 🇨🇾Küpros
- 🇨🇿Tšehhi Vabariik
- 🇩🇰Taani
- 🇪🇪Eesti
- 🇫🇴Fääri saared
- 🇫🇮Soome
- 🇫🇷Prantsusmaa
- 🇩🇪Saksamaa
- 🇬🇷Kreeka
- 🇭🇺Ungari
- 🇮🇸Island
- 🇮🇪Iirimaa
- 🇮🇹Itaalia
- 🇽🇰Kosovo
- 🇱🇻Läti
- 🇱🇮Liechtenstein
- 🇱🇹Leedu
- 🇱🇺Luksemburg
- 🇲🇰Põhja-Makedoonia
- 🇲🇹Malta
- 🇲🇩Moldova
- 🇲🇨Monaco
- 🇲🇪Montenegro
- 🇳🇱Madalmaad
- 🇳🇴Norra
- 🇵🇱Poola
- 🇵🇹Portugal
- 🇷🇴Rumeenia
- 🇷🇺Venemaa
- 🇷🇸Serbia
- 🇸🇰Slovakkia
- 🇸🇮Sloveenia
- 🇪🇸Hispaania
- 🇸🇪Rootsi
- 🇨🇭Šveits
- 🇺🇦Ukraina
- 🇬🇧Ühendkuningriik
- 🇦🇩Andorra
Mis on Sisemajanduse koguprodukt (SKP) põllumajandusest?
Eesti põllumajanduse sisemajanduse kogutoodangu (SKT) analüüs on oluline osa riigi majanduse hindamisel. Eulerpooli veebilehel pakume põhjalikku ja kergesti juurdepääsetavat makromajanduslikku teavet, et aidata kasutajatel mõista Eesti põllumajandussektori panust riigi SKT-sse. Meie andmebaas ja analüütilised tööriistad võimaldavad kasutajatel uurida ja analüüsida erinevaid majandusnäitajaid, et teha teadlikumaid otsuseid ja strateegiaid. Põllumajanduse sektor on Eestis ajalooliselt mänginud olulist rolli, olles üks traditsioonilisemaid ja kauem püsinud majandussektoreid. Koos teiste sektoritega, nagu tööstus ja teenindus, moodustab põllumajandus osa Eesti SKT-st, mis on võtmetähtsusega riigi majandusliku arengu ja stabiilsuse hindamisel. Eesti majanduspoliitikas on alati olnud tähtsaks eesmärgiks põllumajanduse tõhustamine ja moderniseerimine, et parandada tootlikkust ja jätkusuutlikkust. Põllumajanduse panuse mõõtmine riigi SKT-sse hõlmab laia valikut tegevusalasid, sealhulgas põllukultuuride kasvatamist, loomakasvatust ja muid primaarsektorile iseloomulikke tegevusi. Põllumajanduse lisandväärtus on otseselt seotud selliste teguritega nagu saagikus, tootmise efektiivsus, tehnoloogia kasutuselevõtt ja kliimatingimused. Lisaks sõltub sektori edukus ka turutingimustest, ekspordivõimalustest ja poliitilistest otsustest, mis võivad mõjutada põllumajandustootjate tegutsemisruumi. Eulerpooli veebilehelt leiab üksikasjaliku teabe Eesti põllumajandussektori panuse kohta SKT-sse mitme aasta lõikes. Meie esitatud andmed põhinevad ametlikel allikatel, nagu Eesti Statistikaamet ja muud usaldusväärsed allikad, mis tagavad andmete täpsuse ja ajakohasuse. Kasutajad saavad jälgida, kuidas sektor on ajas muutunud, analüüsides trendid ja mustrid, mis mõjutavad põllumajanduse osa riigi majanduses. Põllumajandustoodete tootmine ja selle mõju SKT-le on tihedalt seotud toormehindadega, mis võivad aastate lõikes oluliselt kõikuda. Näiteks teravilja, piima ja liha hinnad võivad mõjutada kogu sektori majanduslikku seisu. Eulerpooli andmeteenused pakuvad kasutajatele võimalust jälgida ka rahvusvahelist majanduskeskkonda, mis aitab mõista riigi põllumajandussektori globaalset positsiooni ja konkurentsivõimet. Lisaks otsesele majanduslikule väärtusele on põllumajandusel Eestile ka laiem sotsiaalne ja keskkonnaline tähtsus. Põllumajanduse areng mõjutab maaelu, tööhõivet ja maastiku säilimist, millest on kasu kogu ühiskonnale. Seetõttu on sektori jätkusuutlikkuse tagamine oluline mitte ainult majanduslikust, vaid ka keskkonna- ja sotsiaalpoliitilisest vaatenurgast. Eestis on põllumajandussektori arendamiseks vastu võetud mitmeid poliitikaid ja meetmeid, mis keskenduvad tehnoloogia kasutuselevõtu edendamisele ning sektori digitaliseerimisele. Neid meetmeid on rakendatud eesmärgiga suurendada tootlikkust, tõhustada ressursikasutust ja parandada sektori üleüldist konkurentsivõimet. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames pakutavad toetused ja programmid on samuti mänginud olulist rolli sektori edendamises ja moderniseerimises. Eulerpooli andmepanga kasutajad saavad süvitsi uurida ka investeeringute ja toetusmeetmete mõju põllumajandussektori arengule ning selle panusele SKT-sse. Analüüsides erinevaid näitajaid, nagu investeerimismahud, toetuste osakaal ja tehnoloogia integratsioon, saavad kasutajad koostada põhjalikke ülevaateid ja prognoose, mis aitavad tulevikuplaanide koostamisel. Põllumajanduse SKT analüüsist ei saa üle ega ümber kliimamõjude ja keskkonnakaitse teemadest. Muutuvad kliimatingimused, erakordsed ilmastikunähtused ja keskkonnanõuded on kõik tegurid, mis mõjutavad sektori suutlikkust toota ja areneda. Eulerpooli andmebaasist on võimalik leida ka kliimatingimuste ja keskkonnategurite mõju analüüse, mis aitavad mõista, kuidas need muudatused võivad tulevikus mõjutada põllumajanduse panust SKT-sse. Lõpetuseks rõhutame, et Eesti põllumajandussektori jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline areng on oluline tegur riigi majanduse jätkusuutlikkuse tagamisel. Eulerpooli professionaalsed tööriistad ja andmebaas pakuvad kasutajatele kõik vajalikud vahendid põhjalikuks ja täpseks sektorianalüüsiks, võimaldades neil teha teaduslikult põhjendatud otsuseid ja strateegiaid. Meie eesmärk on pakkuda kõrgeima kvaliteediga makromajanduslikku teavet, et aidata Eesti põllumajandussektoril areneda ja kasvada nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Kui soovite saada rohkem teavet Eesti põllumajandussektori SKT andmete kohta, külastage meie veebilehte eulerpool.com. Seal leiate põhjalikku statistikat, analüüse ja prognoose, mis võivad olla kasulikud nii teadusuuringute, ettevõtluse kui ka poliitikakujundamise jaoks. Täname, et kasutate Eulerpooli kui oma usaldusväärset allikat makromajanduslike andmete ja analüüside jaoks.