Tee oma elu parimad investeeringud

Alates 2 eurost kindlustatud
Analyse
Profiil
🇧🇦

Bosnia ja Hertsegoviina Keskmine nädalatundide arv

Aktsia hind

42 Hours
Muutus +/-
+0,1 Hours
Muutus %
+0,24 %

Praegune Keskmine nädalatundide arv Bosnia ja Hertsegoviina on 42 Hours. Keskmine nädalatundide arv Bosnia ja Hertsegoviina suurenes 42 Hours 1.12.2023, pärast 41,9 Hours 1.9.2023. Ajavahemikul 1.3.2020 kuni 1.3.2024 oli keskmine SKP Bosnia ja Hertsegoviina 41,49 Hours. Kõigi aegade kõrgeim väärtus saavutati 1.9.2022 42,00 Hours, samal ajal kui madalaim väärtus registreeriti 1.9.2020 40,50 Hours.

Allikas: Bosnia and Herzegovina Agency for Statistics (BHAS)

Keskmine nädalatundide arv

  • 3 aastat

  • Max

Keskmised nädalatunnid

Keskmine nädalatundide arv Ajalugu

KuupäevVäärtus
1.12.202342 Hours
1.9.202341,9 Hours
1.6.202341,8 Hours
1.3.202341,6 Hours
1.12.202241,8 Hours
1.9.202242 Hours
1.6.202241,8 Hours
1.3.202241,4 Hours
1.12.202141,4 Hours
1.9.202141,7 Hours
1
2

Sarnased makromajanduslikud näitajad Keskmine nädalatundide arv

NimiPraeguEelmineSagedus
🇧🇦
Miinimumpalgad
596 BAM/Month596 BAM/MonthAastane
🇧🇦
Omandimäär
49 %48,4 %Kvartal
🇧🇦
Osalise tööajaga
33 000 30 000 Kvartal
🇧🇦
Palgad
2159 BAM/Month2157 BAM/MonthKuus
🇧🇦
Palgakasv
11,2 %7,6 %Kuus
🇧🇦
rahvastik
3,427 mln. 3,434 mln. Aastane
🇧🇦
Registreeritud töötuse määr
29,35 %28,74 %Kuus
🇧🇦
Täistööaeg
1,221 mln. 1,163 mln. Kvartal
🇧🇦
Tööhõive määr
42,5 %41,9 %Kvartal
🇧🇦
Töötajad
847 865 853 166 Kuus
🇧🇦
Tootmispalgad
1649 BAM/Month1614 BAM/MonthKuus
🇧🇦
Töötud isikud
328 674 325 568 Kuus
🇧🇦
Töötuse määr
12,7 %13,6 %Kvartal

Mis on Keskmine nädalatundide arv?

Keskmine nädala töötundide arv on üks olulisi majandusnäitajaid, mida jälgitakse ja analüüsitakse erinevatel tasanditel ja valdkondades. Pilk sellele näitajale aitab ettevõtetel, majandusteadlastel ning poliitikakujundajatel ja -teostajatel mõista tööjõu produktiivsuse suundumusi, tööjõuturu dünaamikaid ja ka üldist majanduslikku seisundit. Eulerpooli professionaalne makromajandusliku andmete veebisait on pühendatud selliste võtmenäitajate esitamisele ja analüüsimisele, pakkudes kasutajatele põhjalikke ja täpseid andmeid, mis toetavad informeeritud otsuste tegemist. Keskmine nädala töötundide arv kajastab töötajate tööpanust tavalisel nädalal, arvestades nii täis- kui osalise tööajaga töötajaid. See näitaja võib varieeruda erinevates majandussektorites ja sõltuda nii kohtspetsiifilistest töötingimustest kui ka tööandja ja töötaja vahelistest kokkulepetest. Erinevates riikides võib nädala keskmine töötundide arv anda mõtteainet mitmel tasandil. Näiteks kõrgem näitaja võib lisaks majanduse elavnemisele näidata ka tööjõupuudust, mis sunnib olemasolevaid töötajaid tegema pikemaid tööpäevi. Vastupidiselt võib madal näitaja osutada majanduse jahtumisele, kõrgemale töötuse määrale või suuremale osakaalule osalise tööajaga töökohtadele. Riikide vaheline võrdlus annab olulist teavet tööviljakuse ja elustandardi tasemete kohta. Tööjõuturu dünaamikate analüüsides ei tohiks tähelepanuta jätta tööjõuturul valitsevaid struktuurseid muutusi. Ajalooliselt on olnud täistööajaga töötamine – üldjuhul 40 tundi nädalas – standardiks paljudes riikides, kuid viimastel kümnenditel on töömaailm läbi teinud olulisi muutusi. Suurenenud paindlikkus ja osalise tööajaga töökohtade arvu kasv on mõjutanud keskmist nädala töötundide arvu. Paljud töötajad eelistavad paindlikkust, et paremini tegeleda töö- ja eraelu tasakaaluga, ning samuti on oluliselt kasvanud vabakutseliste ja sõltumatute töövõtjate hulk. Majandusteadlased ja analüütikud kasutavad keskmist nädala töötundide arvu kaudselt tööviljakuse, tööintensiivsuse ning tootlikkuse hindamisel. Kui töötajate keskmine töötundide arv suureneb, võib eeldada, et tööviljakus peaks samuti tõusma, tingimusel, et töötingimused ja töötajate motivatsioon püsivad stabiilsena. Vastupidises olukorras võib madal keskmine töötundide arv viidata sellele, et tööviljakuse suurendamisele tuleb rohkem tähelepanu pöörata. Eulerpooli platvormil esitame alati uuendatud ja täpseid andmeid, mis aitavad analüüsida keskmise nädala töötundide arvu muutusi. Me kaasame andmeid erinevatest allikatest, sealhulgas rahvusvahelistest, riiklikest ja lokaalsetest tööjõu-uuringutest ja statistikaametitelt. Samuti on meie kogutud andmeid võimalik kohandada ja visualiseerida, et meie kasutajad saaksid teha täpsemaid ja asjakohasemaid analüüse. Meie interaktiivsed tööriistad võimaldavad kasutajatel jälgida ajalugu, tuua esile olulisi trende ja teha riikidevahelisi võrdlusi, mis lisab väärtust majandusprognoosidele ja poliitikate kujundamisele. Lisaks otsesele mõjule tööjõuturule ja majandusele, mõjutab keskmine nädala töötundide arv otseselt ka inimeste heaolu ja elukvaliteeti. Ülepikad töötunnid võivad kaasa tuua stressi, terviseprobleeme ja halva töö-elu tasakaalu, mis mõjutab negatiivselt nii töötajate tootlikkust kui ka nende üldist elukvaliteeti. Seega on oluline mitte ainult jälgida seda näitajat makromajanduslikust perspektiivist, vaid ka hinnata selle mõju töötajate mikrolevelil. Euroopa Liidu ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide poolt kehtestatud tööajaregulatsioonid ja töötajate õigustega seotud normid püüavad tagada, et töötundide arv püsiks mõistlikes piirides. Tööeetikale fokusseerumine ja töötingimuste parandamine on piirkondade vahel üha olulisemad teemad, mis aitavad töötundide arvu ja tööviljakust tasakaalustada. Eulerpooli ülesanne on pakkuda täpset ja ajakohast makromajanduslikku infot, mis aitab ettevõtetel ja poliitikakujundajatel langetada kõige informeeritumaid otsuseid. Meie eesmärk on pakkuda põhjalikku ülevaadet tööjõuturul toimuvatest muutustest, aidates seeläbi paremini mõista majanduse laiemat pilti ning sellele vastavalt kujundada strateegiaid ja poliitikaid. Seisma statistika taga ja jälgima näiteks keskmist nädala töötundide arvu, annab meile parema arusaama tuleviku trendidest ja aitab prognoosida majanduskasvu pikaajalisi suundumusi. Keskmine nädala töötundide arv on küllagim täpne ja kasulik näitaja, mis peegeldab tööjõu efektiivsust ja üldist majanduslikku olukorda. Seega, Eulerpooli andmeid kasutades, on analüüs hõlpsasti kättesaadav ning annab majandusteadlastele ja poliitikutele kõik vajalikud tööriistad, et teha informeeritud ja tulevikku vaatavaid otsuseid.