Tee oma elu parimad investeeringud
Alates 2 eurost kindlustatud Bosnia ja Hertsegoviina Registreeritud töötuse määr
Aktsia hind
Praegune Registreeritud töötuse määr Bosnia ja Hertsegoviina on 28,74 %. Registreeritud töötuse määr Bosnia ja Hertsegoviina vähenes 28,74 % kuupäeval 1.11.2023, olles varem 28,85 % kuupäeval 1.10.2023. Perioodil 1.2.2007 kuni 1.12.2023 oli SKP keskmine Bosnia ja Hertsegoviina 39,00 %. Kõigi aegade kõrgeim väärtus saavutati kuupäeval 1.2.2013 46,10 %, samas kui madalaim väärtus registreeriti kuupäeval 1.11.2023 28,74 %.
Registreeritud töötuse määr ·
3 aastat
5 aastat
10 aastat
25 aastat
Max
Registreeritud töötuse määr | |
---|---|
1.2.2007 | 44,93 % |
1.3.2007 | 44,74 % |
1.4.2007 | 44,73 % |
1.5.2007 | 44,35 % |
1.6.2007 | 44,24 % |
1.7.2007 | 43,72 % |
1.8.2007 | 43,60 % |
1.9.2007 | 43,50 % |
1.10.2007 | 43,36 % |
1.11.2007 | 43,12 % |
1.12.2007 | 42,86 % |
1.1.2008 | 40,77 % |
1.2.2008 | 40,30 % |
1.3.2008 | 39,93 % |
1.4.2008 | 39,37 % |
1.5.2008 | 39,03 % |
1.6.2008 | 41,00 % |
1.7.2008 | 40,92 % |
1.8.2008 | 40,75 % |
1.9.2008 | 40,49 % |
1.10.2008 | 40,31 % |
1.11.2008 | 40,36 % |
1.12.2008 | 40,63 % |
1.1.2009 | 40,17 % |
1.2.2009 | 40,35 % |
1.3.2009 | 40,54 % |
1.4.2009 | 40,56 % |
1.5.2009 | 41,44 % |
1.6.2009 | 41,56 % |
1.7.2009 | 41,84 % |
1.8.2009 | 42,13 % |
1.9.2009 | 42,14 % |
1.10.2009 | 42,28 % |
1.11.2009 | 42,43 % |
1.12.2009 | 42,67 % |
1.1.2010 | 42,39 % |
1.2.2010 | 42,60 % |
1.3.2010 | 42,62 % |
1.4.2010 | 42,45 % |
1.5.2010 | 43,07 % |
1.6.2010 | 43,05 % |
1.7.2010 | 43,24 % |
1.8.2010 | 43,36 % |
1.9.2010 | 43,19 % |
1.10.2010 | 42,99 % |
1.11.2010 | 43,06 % |
1.12.2010 | 42,75 % |
1.1.2011 | 43,07 % |
1.2.2011 | 43,13 % |
1.3.2011 | 43,30 % |
1.4.2011 | 43,28 % |
1.5.2011 | 43,14 % |
1.6.2011 | 43,07 % |
1.7.2011 | 43,17 % |
1.8.2011 | 43,40 % |
1.9.2011 | 43,32 % |
1.10.2011 | 43,43 % |
1.11.2011 | 43,57 % |
1.12.2011 | 43,83 % |
1.1.2012 | 44,00 % |
1.2.2012 | 44,17 % |
1.3.2012 | 44,07 % |
1.4.2012 | 43,92 % |
1.5.2012 | 43,78 % |
1.6.2012 | 43,80 % |
1.7.2012 | 43,91 % |
1.8.2012 | 44,28 % |
1.9.2012 | 44,21 % |
1.10.2012 | 44,27 % |
1.11.2012 | 44,38 % |
1.12.2012 | 45,88 % |
1.1.2013 | 45,99 % |
1.2.2013 | 46,10 % |
1.3.2013 | 44,70 % |
1.4.2013 | 44,53 % |
1.5.2013 | 44,41 % |
1.6.2013 | 44,41 % |
1.7.2013 | 44,64 % |
1.8.2013 | 44,96 % |
1.9.2013 | 44,81 % |
1.10.2013 | 44,67 % |
1.11.2013 | 44,50 % |
1.12.2013 | 44,54 % |
1.1.2014 | 44,61 % |
1.2.2014 | 44,38 % |
1.3.2014 | 44,09 % |
1.4.2014 | 43,63 % |
1.5.2014 | 43,73 % |
1.6.2014 | 43,77 % |
1.7.2014 | 43,89 % |
1.8.2014 | 44,05 % |
1.9.2014 | 43,70 % |
1.10.2014 | 43,64 % |
1.11.2014 | 43,62 % |
1.12.2014 | 43,60 % |
1.1.2015 | 43,81 % |
1.2.2015 | 43,78 % |
1.3.2015 | 43,59 % |
1.4.2015 | 43,30 % |
1.5.2015 | 43,05 % |
1.6.2015 | 43,02 % |
1.7.2015 | 43,20 % |
1.8.2015 | 43,15 % |
1.9.2015 | 42,97 % |
1.10.2015 | 42,72 % |
1.11.2015 | 42,73 % |
1.12.2015 | 42,90 % |
1.1.2016 | 42,89 % |
1.2.2016 | 42,76 % |
1.3.2016 | 42,36 % |
1.4.2016 | 41,98 % |
1.5.2016 | 41,80 % |
1.6.2016 | 41,57 % |
1.7.2016 | 41,65 % |
1.8.2016 | 41,72 % |
1.9.2016 | 41,25 % |
1.10.2016 | 40,96 % |
1.11.2016 | 40,90 % |
1.12.2016 | 40,87 % |
1.1.2017 | 40,01 % |
1.2.2017 | 39,94 % |
1.3.2017 | 39,35 % |
1.4.2017 | 38,86 % |
1.5.2017 | 38,35 % |
1.6.2017 | 38,19 % |
1.7.2017 | 38,16 % |
1.8.2017 | 38,18 % |
1.9.2017 | 37,73 % |
1.10.2017 | 37,55 % |
1.11.2017 | 37,37 % |
1.12.2017 | 37,43 % |
1.1.2018 | 37,55 % |
1.2.2018 | 37,41 % |
1.3.2018 | 36,99 % |
1.4.2018 | 36,54 % |
1.5.2018 | 35,93 % |
1.6.2018 | 35,73 % |
1.7.2018 | 35,86 % |
1.8.2018 | 35,89 % |
1.9.2018 | 35,33 % |
1.10.2018 | 34,95 % |
1.11.2018 | 34,78 % |
1.12.2018 | 34,75 % |
1.1.2019 | 34,48 % |
1.2.2019 | 34,42 % |
1.3.2019 | 33,99 % |
1.4.2019 | 33,35 % |
1.5.2019 | 32,90 % |
1.6.2019 | 33,06 % |
1.7.2019 | 33,13 % |
1.8.2019 | 33,25 % |
1.9.2019 | 32,91 % |
1.10.2019 | 32,71 % |
1.11.2019 | 32,57 % |
1.12.2019 | 32,61 % |
1.1.2020 | 32,75 % |
1.2.2020 | 32,62 % |
1.3.2020 | 32,41 % |
1.4.2020 | 34,15 % |
1.5.2020 | 34,50 % |
1.6.2020 | 34,38 % |
1.7.2020 | 34,55 % |
1.8.2020 | 34,85 % |
1.9.2020 | 34,14 % |
1.10.2020 | 33,77 % |
1.11.2020 | 33,65 % |
1.12.2020 | 33,69 % |
1.1.2021 | 33,89 % |
1.2.2021 | 33,68 % |
1.3.2021 | 33,40 % |
1.4.2021 | 33,08 % |
1.5.2021 | 32,64 % |
1.6.2021 | 32,42 % |
1.7.2021 | 32,54 % |
1.8.2021 | 32,42 % |
1.9.2021 | 31,73 % |
1.10.2021 | 31,50 % |
1.11.2021 | 31,17 % |
1.12.2021 | 31,04 % |
1.1.2022 | 31,02 % |
1.2.2022 | 30,92 % |
1.3.2022 | 30,66 % |
1.4.2022 | 30,26 % |
1.5.2022 | 30,10 % |
1.6.2022 | 29,99 % |
1.7.2022 | 30,17 % |
1.8.2022 | 30,17 % |
1.9.2022 | 31,53 % |
1.10.2022 | 31,12 % |
1.11.2022 | 29,52 % |
1.12.2022 | 29,54 % |
1.1.2023 | 30,42 % |
1.2.2023 | 29,43 % |
1.3.2023 | 29,28 % |
1.4.2023 | 29,03 % |
1.5.2023 | 28,90 % |
1.6.2023 | 28,96 % |
1.7.2023 | 29,24 % |
1.8.2023 | 29,33 % |
1.9.2023 | 28,90 % |
1.10.2023 | 28,85 % |
1.11.2023 | 28,74 % |
Registreeritud töötuse määr Ajalugu
Kuupäev | Väärtus |
---|---|
1.11.2023 | 28,74 % |
1.10.2023 | 28,85 % |
1.9.2023 | 28,9 % |
1.8.2023 | 29,33 % |
1.7.2023 | 29,24 % |
1.6.2023 | 28,96 % |
1.5.2023 | 28,9 % |
1.4.2023 | 29,03 % |
1.3.2023 | 29,28 % |
1.2.2023 | 29,43 % |
Sarnased makromajanduslikud näitajad Registreeritud töötuse määr
Nimi | Praegu | Eelmine | Sagedus |
---|---|---|---|
🇧🇦 Keskmised nädalatunnid | 41,8 Hours | 42 Hours | Kvartal |
🇧🇦 Miinimumpalgad | 596 BAM/Month | 596 BAM/Month | Aastane |
🇧🇦 Omandimäär | 49 % | 48,4 % | Kvartal |
🇧🇦 Osalise tööajaga | 33 000 | 30 000 | Kvartal |
🇧🇦 Palgad | 2159 BAM/Month | 2157 BAM/Month | Kuus |
🇧🇦 Palgakasv | 11,2 % | 7,6 % | Kuus |
🇧🇦 rahvastik | 3,427 mln. | 3,434 mln. | Aastane |
🇧🇦 Täistööaeg | 1,221 mln. | 1,163 mln. | Kvartal |
🇧🇦 Tööhõive määr | 42,5 % | 41,9 % | Kvartal |
🇧🇦 Töötajad | 847 865 | 853 166 | Kuus |
🇧🇦 Tootmispalgad | 1649 BAM/Month | 1614 BAM/Month | Kuus |
🇧🇦 Töötud isikud | 328 674 | 325 568 | Kuus |
🇧🇦 Töötuse määr | 12,7 % | 13,6 % | Kvartal |
Makrolehed teistele riikidele Euroopa
- 🇦🇱Albaania
- 🇦🇹Austria
- 🇧🇾Valgevene
- 🇧🇪Belgia
- 🇧🇬Bulgaaria
- 🇭🇷Horvaatia
- 🇨🇾Küpros
- 🇨🇿Tšehhi Vabariik
- 🇩🇰Taani
- 🇪🇪Eesti
- 🇫🇴Fääri saared
- 🇫🇮Soome
- 🇫🇷Prantsusmaa
- 🇩🇪Saksamaa
- 🇬🇷Kreeka
- 🇭🇺Ungari
- 🇮🇸Island
- 🇮🇪Iirimaa
- 🇮🇹Itaalia
- 🇽🇰Kosovo
- 🇱🇻Läti
- 🇱🇮Liechtenstein
- 🇱🇹Leedu
- 🇱🇺Luksemburg
- 🇲🇰Põhja-Makedoonia
- 🇲🇹Malta
- 🇲🇩Moldova
- 🇲🇨Monaco
- 🇲🇪Montenegro
- 🇳🇱Madalmaad
- 🇳🇴Norra
- 🇵🇱Poola
- 🇵🇹Portugal
- 🇷🇴Rumeenia
- 🇷🇺Venemaa
- 🇷🇸Serbia
- 🇸🇰Slovakkia
- 🇸🇮Sloveenia
- 🇪🇸Hispaania
- 🇸🇪Rootsi
- 🇨🇭Šveits
- 🇺🇦Ukraina
- 🇬🇧Ühendkuningriik
- 🇦🇩Andorra
Mis on Registreeritud töötuse määr?
Registered Jobless Rate ehk registreeritud töötuse määr on üks olulisemaid majandusnäitajaid, mida kasutatakse riigi tööjõuturu olukorra hindamiseks. See näitaja kajastab aktiivselt tööd otsivate registreeritud töötute osakaalu tööturul osaleva elanikkonna hulgas. Eulerpooli andmeplatvormil on teil võimalus jälgida registreeritud töötuse määra muutusi ja analüüsida selle mõju majandusele. Registreeritud töötuse määr annab ülevaate tööturu hetkeolukorrast, peegeldades töötute arvu ja osakaalu tööealise elanikkonna seas, kes on valmis kohe tööle asuma ja otsivad aktiivselt tööd. See näitaja on tihedalt seotud üldise majanduskliimaga ning seda mõjutavad mitmed tegurid, sealhulgas majanduslangused, tõusud, tööstusharude muutused ja valitsuse majanduspoliitika. Üheks esimeseks sammuks registreeritud töötuse määra analüüsimisel on mõista, kuidas seda näitajat mõõdetakse. Registreeritud töötuse määra arvutamisel võetakse arvesse ainult neid inimesi, kes on registreeritud töötukassas või vastavas ametis töötutena ning otsivad aktiivselt tööd. See tähendab, et inimesi, kes on kaotanud lootuse tööd leida või ei otsi aktiivselt tööd, ei arvestata registreeritud töötute hulka. Seetõttu võib see määr anda mõnevõrra roosilisema pildi tööturu olukorrast võrreldes tegeliku töötuse määraga, mis sisaldab ka neid, kes on tööturult kõrvale jäetud. Registreeritud töötuse määra dünaamika peegeldab majanduse seisukorda. Majanduslanguse ajal kipub see näitaja tavaliselt tõusma, kuna ettevõtted on sunnitud koondama töötajaid kulude vähendamiseks. Sellistel perioodidel võib registreeritud töötuse määr tõusta märkimisväärselt, viidates majandusprobleemidele ja kasvavale tööpuudusele. Samas, tugeva majanduskasvu tingimustes, kus ettevõtted laiendavad oma tegevust ja loovad uusi töökohti, väheneb töötuse määr, näidates tööturu tugevat seisundit. Riiklikud ja rahvusvahelised poliitikad mängivad samuti olulist rolli registreeritud töötuse määra kujundamisel. Valitsuse meetmed, nagu töökohtade loomise programmid, ettevõtluse toetused ja koolitusprogrammid, võivad aidata töötute arvu vähendada. Samuti on Euroopa Liidu liikmesriikidel võimalik saada toetust töötuse vähendamise meetmetele ja programmidele. Eulerpooli andmeplatvorm pakub põhjalikku teavet registreeritud töötuse määra kohta, võimaldades analüüsida ajaloolisi andmeid ja tuua esile trende. Näiteks, millised majandusšokid on toonud kaasa registreeritud töötuse määra kiire tõusu ja millised majanduspoliitikad on aidanud seda edukalt vähendada. Selline teave on hindamatu tööriist nii poliitikutele, majandusteadlastele kui ka ettevõtjatele, kes soovivad mõista tööjõuturu dünaamikat ja ette näha majanduse arenguid. Registreeritud töötuse määr võib olla erinev sektoriti, vanusegrupiti ja piirkonniti. Mõnes majandusharus, näiteks IT-sektoris, võib töötuse määr olla väga madal, kuna nõudlus kvalifitseeritud tööjõu järele on suur. Samas, traditsioonilistes tööstusharudes või madala kvalifikatsiooniga töökohtades võib töötuse määr olla oluliselt kõrgem. Registreeritud töötuse määra analüüs erinevate vanuserühmade lõikes võib samuti tuua esile kriitilised valdkonnad, kus on vaja täiendavat tähelepanu ja sekkumist, näiteks noorte töötus või pikaajaline töötus vanemaealiste hulgas. Piirkondlikud erinevused registreeritud töötuse määras võivad kajastada struktuurseid probleeme, nagu töökohtade puudumine teatud piirkondades, või vastavalt majanduslikes keskustes elavate inimeste suuremat tööhõivet. Selliste piirkondlike erinevuste analüüs aitab tõsta esile vajaduse regionaalpoliitika järele, mis keskendub töökohtade loomisele ja investeeringute ligimeelitamisele vähem arenenud piirkondadesse. Registreeritud töötuse määr on oluline näitaja ka rahvusvahelise konkurentsivõime ja investeerimisotsuste seisukohalt. Madal töötuse määr võib teha riigi atraktiivsemaks välisinvestoritele, kuna see viitab stabiilsele ja kasvavale majandusele. Samuti võib see mõjutada riikide krediidireitingut ja võimalust saada soodsaid laenutingimusi rahvusvahelistelt finantsturult. Kokkuvõttes on registreeritud töötuse määr keskne näitaja, mis aitab mõista ja prognoosida tööjõuturu ja majanduse tervikseisundi arenguid. Eulerpooli andmeplatvorm pakub põhjalikku ja ajakohast teavet, mis võimaldab kasutajatel teha informeeritud otsuseid ja analüüse. Oleme pühendunud pakkuma kvaliteetset majandusandmete teenust, mis aitab kaasa teadlike otsuste tegemisele ning tugevdab majanduse ja tööturu mõistmist.