Argentinas võetakse rahaturu määrade otsused vastu Argentina keskpanga (Banco Central de la República Argentina, BCRA) poolt. Kuni 31. detsembrini 2016 kasutati rahapoliitika intressimääraks BCRA võlakirju (LEBAC). Alates 2. jaanuarist 2017 kuni muudatusteni 2018. aastal oli kasutusel repotehingute koridori mediaani määr. 8. augustist 2018 määrati rahapoliitika viitemääraks 7-päeva likviidsusvõlakirjade määr (LELIQ). Alates aprillist 2019 hakkas pank määrama LELIQ põhjamäära. Alates 21. jaanuarist 2021 pakub BCRA LELIQs 7- ja 14-päevase perioodiga. 6. jaanuarist 2022 muutus rahapoliitika intressimääraks LELIQs 28-päevane periood. Pärast uue juhatuse, eesotsas president Javier Milei’ga, moodustamist 2023. aastal võttis keskpank ööpäevaste repotehingute intressimäära riigi ametlikuks rahapoliitika orientiirmääraks.

Mis on Intressimäär?

Intressimäär on fundamentaalne makromajanduslik tegur, mis mõjutab mitte ainult valitsuste ja ettevõtete, vaid ka eraisikute majandustegevust. Eulerpoolis teeme kõik võimaliku, et pakkuda teile täpseid ja ajakohaseid andmeid intressimäärade kohta, et aidata teil teha informeeritud otsuseid. Intressimäärade erinevused võivad avaldada olulist mõju majanduskasvule, inflatsioonile, tööhõivele ning laiemalt kogu riigi majandusele. Seetõttu peetakse intressimäära üheks kõige tähtsamaks tööriistaks, mida keskpangad ja finantsinstitutsioonid oma majanduspoliitika elluviimisel kasutavad. Alustuseks on oluline mõista, mis on intressimäär. Lihtsustatult öeldes on intressimäär laenusumma protsent, mida laenuandja nõuab laenusaajalt laenatud raha kasutamise eest. Seda võib käsitleda kui hinda, mida makstakse laenatud raha kasutamise õiguse eest teatud perioodi jooksul. Sageli arvestatakse seda aastapõhisena, tuntuna kui aastane protsentmäär (APR). Intressimäärasid võivad mõjutada erinevad tegurid, sealhulgas inflatsioon, majanduskasv, rahapoliitika ja turuosaliste ootused. Intressimäärade dünaamika on keeruline ja sõltub paljudest teguritest. Ühest küljest võivad kõrgemad intressimäärad vähendada tarbimis- ja investeerimiskulutusi, kuna laenuvõtmine muutub kallimaks. See võib omakorda aeglustada majanduskasvu ja vähendada inflatsiooni. Teisest küljest võivad madalamad intressimäärad stimuleerida majandust, kuna laenuvõtmine muutub soodsamaks, mis omakorda võib suurendada tarbimist ja investeeringuid ning kiirendada majanduskasvu. Kuid liiga madal intressimäär võib põhjustada inflatsiooni või mullistumist varaturgudel. Keskpangad, nagu Euroopa Keskpank (EKP) ja USA Föderaalreserv, mängivad võtmerolli intressimäärade määramisel. Need institutsioonid kasutavad rahapoliitilisi tööriistu, et suunata intressimäärasid ja stabiliseerida majandust. Näiteks võib keskpank intressimäärasid alandada, et stimuleerida majanduskasvu majanduslanguse ajal, või tõsta intressimäärasid, et jahutada ülekuumenemist ja ohjeldada inflatsiooni. Keskpangad kasutavad ka avaturuoperatsioone, reservinõudeid ja diskontomäära muutmist, et mõjutada rahapakkumist ja intressimäärasid. Eestis määrab rahapoliitika suures osas Euroopa Keskpank, kuna Eesti on euroala liige. See tähendab, et EKP intressimäärade otsused mõjutavad otseselt Eesti majandust. EKP peamised rahapoliitilised intressimäärad hõlmavad hoiustamise püsivõimaluse intressimäära, põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäära ja intressimäära laenu püsivõimalusele. Need määrad kujundavad laenuintresside ja hoiuseintresside taset euroalal, mõjutades laenukulusid ja hoiustamise tasuvust. Intressimääradel on mõju ka väikeettevõtetele ja eraisikutele. Näiteks kui keskpank tõstab intressimäärasid, võivad kommertspangad suurendada laenude intressimäärasid. See tähendab, et ettevõtted peavad maksma rohkem laenude eest, mis võib vähendada nende kasumimarginaale ja investeerimisvõimalusi. Eraisikud võivad samuti kogeda suuremaid hüpoteeklaenude ja tarbimislaenude kulusid, vähendades nende kulutusvõimet. Samuti võivad kõrgemad intressimäärad muuta säästmise atraktiivsemaks, kuna säästude intressitoodang suureneb. Lisaks mõjutavad intressimäärad valuutakursse ja rahvusvahelist kaubandust. Kui ühe riigi intressimäärad on kõrgemad võrreldes teiste riikidega, võib see põhjustada kapitalivoogude suurenemist selle riigi poole, mis omakorda tugevdab valuutat. Samuti võib kõrgem intressimäär vähendada ekspordi konkurentsivõimet, kuna tugevam valuuta muudab riigi ekspordi kallimaks välismaalastele. See võib avaldada negatiivset mõju eksportijatele ja suurendada kaubandusdefitsiiti. Inflatsioon on veel üks oluline tegur, mida tuleb arvestada intressimäärade mõjuga seoses. Kui inflatsioon on kõrge, võivad keskpangad tõsta intressimäärasid, et piirata raha pakkumist ja jahtida nõudlust, eesmärgiga stabiliseerida hinnad. Madal inflatsioon võimaldab keskpankadel hoida intressimäärasid madalal, et soodustada majanduskasvu. Intressimäärade tasakaalustamine inflatsiooni ja majanduskasvu vahel on üks keerulisemaid ülesandeid, millega keskpangad silmitsi seisavad. Järeldusena võib öelda, et intressimäärad on äärmiselt oluline majanduslik instrument, mis mõjutab laiaulatuslikult erinevaid majandustegevuse aspekte. Eulerpool püüab pakkuda kõikehõlmavat teavet intressimäärade ja nende muutuste kohta, et toetada teie strateegilisi otsuseid nii isiklikus kui ka professionaalses kontekstis. Intressimäärade mõistmine ja nende dünaamika analüüsimine on võtmetähtsusega, et saavutada edukad majanduslikud tulemused ja teha teadlikke finantsotsuseid. Seetõttu kutsume teid regulaarselt tutvuma meie veebisaidiga, et saada uusimaid teadmisi intressimäärade ja muu makromajandusliku informatsiooni kohta.