Wizz Airi endisele tarneahelajuhile András Sebőkile määras Suurbritannia finantsjärelevalve Financial Conduct Authority (FCA) 123 500 naela suuruse trahvi. Süüdistus: Sebők sooritas 19 kuu jooksul 115 isiklikku aktsiatehingut väärtusega üle 4 miljoni naela, paljud neist keelatud ajavahemikel.

Sebők, kes määrati 2019. aasta aprillis Wizz Airi tarneahela juhiks, kaubitses oma ametiaja jooksul korduvalt ettevõtte aktsiatega 30 päeva jooksul enne majandustulemuste avalikustamist. Sellised tehingud on kursirelvateabe juurdepääsuga juhtidele ilma eriloata rangelt keelatud. FCA sõnul rikuvad need tegevused Ühendkuningriigi turukuritarvituse reegleid.

Die FCA informierte Wizz Air im September 2021 über Sebőki tegevused, mille tõttu alustas ettevõte sisejuurdlust. Sebők ei suutnud oma käitumist selgitada ja vallandati varsti pärast seda. Uurimine näitas, et ta ei teatanud peaaegu kunagi oma aktsiatehingutest ettenähtud kolme tööpäeva jooksul – ainsa erandiga augustis 2020.

Steve Smart, FCA täitmise ja turujärelevalve direktor, ütles: „Usaldus ja läbipaistvus on meie turgude puhtana hoidmiseks otsustava tähtsusega. Juhid nagu hr Sebők peavad oma kauplemistegevusest teatama ning järgima kauplemispiiranguid sulgemisperioodidel, vastasel juhul seavad nad turu terviklikkuse ohtu.“

Sebőki ametiajal tõusis Wizz Airi aktsia hind alguses, kuid kukkus järsult Covid-19 pandeemia algusega 2020. aasta märtsis. Seejärel taastus hind märkimisväärselt, enne kui Sebők müüs oma viimased aktsiad novembris 2020. FCA rõhutas, et Sebők ei saanud rikkumistest otsest rahalist kasu.

Der Fall ist erst das zweite Mal seit Einführung der Regeln im Jahr 2016, dass die FCA einen Manager eines börsennotierten Unternehmens wegen nicht gemeldeter persönlicher Handelsaktivitäten sanktioniert. Der Vorfall wirft auch ein Schlaglicht auf die Compliance-Praxis bei Wizz Air. Das Unternehmen, das seinem CEO 2021 einen Bonus von 100 Millionen Pfund versprach, wenn der Aktienkurs bis 2026 auf 120 Pfund steigt, kämpft derzeit mit Kursen von nur 12,96 Pfund.