Tee oma elu parimad investeeringud

Alates 2 eurost kindlustatud
Analyse
Profiil
🇩🇰

Taani Elektritootmine

Aktsia hind

2247,851 Gigawatt-hour
Muutus +/-
-37,332 Gigawatt-hour
Muutus %
-1,65 %

Praegune Elektritootmine väärtus Taanis on 2247,851 Gigawatt-hour. Elektritootmine Taanis langes 1.7.2024 2247,851 Gigawatt-hour, olles olnud 2285,183 Gigawatt-hour 1.6.2024. Ajavahemikus 1.1.2008 kuni 1.8.2024 oli Taani keskmine SKP 2668,89 Gigawatt-hour. Kõigi aegade kõrgeim väärtus saavutati 1.12.2010 4364,00 Gigawatt-hour, samas kui madalaim väärtus registreeriti 1.8.2020 1332,21 Gigawatt-hour.

Allikas: EUROSTAT

Elektritootmine

  • 3 aastat

  • 5 aastat

  • 10 aastat

  • 25 aastat

  • Max

Elektritootmine

Elektritootmine Ajalugu

KuupäevVäärtus
1.7.20242247,851 Gigawatt-hour
1.6.20242285,183 Gigawatt-hour
1.5.20242467,292 Gigawatt-hour
1.4.20242841,434 Gigawatt-hour
1.3.20243298,345 Gigawatt-hour
1.2.20243461,865 Gigawatt-hour
1.1.20243925,312 Gigawatt-hour
1.12.20233537,252 Gigawatt-hour
1.11.20232746,55 Gigawatt-hour
1.10.20232725,285 Gigawatt-hour
1
2
3
4
5
...
20

Sarnased makromajanduslikud näitajad Elektritootmine

NimiPraeguEelmineSagedus
🇩🇰
Ärikliima
0 points2 pointsKuus
🇩🇰
Elektriautode heakskiidud
7239 Units6580 UnitsKuus
🇩🇰
Kaevandustoodang
−2,6 %12,6 %Kuus
🇩🇰
Pankrotid
597 Companies352 CompaniesKuus
🇩🇰
Sõidukite registreerimine
15 583 Units12 880 UnitsKuus
🇩🇰
Tööstustoodang
24,5 %−3,2 %Kuus
🇩🇰
Tööstustoodangu kuu muutus
11,2 %−4 %Kuus
🇩🇰
Töötleva tööstuse toodang
11,1 %22,8 %Kuus
🇩🇰
Tootmisproduktiivsus KuK
11,3 %−4,2 %Kuus
🇩🇰
Uustellimused
12 points0 pointsKvartal
🇩🇰
Varude muutused
−6,7 mln. DKK−2,3 mln. DKKKvartal
🇩🇰
Võimsuskoormus
82 %81,4 %Kvartal

Mis on Elektritootmine?

Elektritootmine on majanduse oluline osa, mis mõjutab nii Eesti kui ka teiste riikide majandust laiemalt. Elektritootmine hõlmab elektrienergia tootmist erinevatest allikatest nagu fossiilkütused, tuumaenergia, hüdroenergia, tuuleenergia ja päikeseenergia. Eesti jaoks on elektritootmine eriti tähtis, kuna see mängib võtmerolli riigi energiajulgeolekus, tootmisprotsessides ja majanduslikus stabiilsuses. Eulerpooli veebileht on professionaalne platvorm, mis kajastab makromajanduslikke andmeid, sealhulgas ka elektritootmise valdkonda. Elektritootmise olulisus Eesti majanduses tuleneb eelkõige selle mõjust tööstusele, transpordile, teenustele ja kodumajapidamistele. Tõhus elektritootmine tagab stabiilsed energiavarud, mis on elutähtsad kõikidele majandusharudele. Eesti elektritootmise ajaloos on olnud mitmeid olulisi etappe, sealhulgas üleminek põlevkivi kasutamiselt kaasaegsematele ja keskkonnasõbralikumatele energiatootmisviisidele. Põlevkivi on olnud Eesti elektritootmise keskmes juba aastakümneid. Traditsiooniline põlevkivienergeetika on andnud Eestile energiasõltumatuse, pakkudes samas märkimisväärset tööhõivet ja majandustulu. Kuid põlevkivienergiatootmine on seotud kõrgete keskkonnakuludega, sealhulgas süsinikdioksiidi heitmetega ja teiste reostusaukudega. Seetõttu on viimasel ajal rõhku pööratud taastuvenergia allikate arendamisele ja kasutamisele. Taastuvenergia osakaalu kasv on muutnud elektritootmise maastikku Eestis ja kogu maailmas. Eestis on taastuvatest energiaallikatest kõige olulisemad tuuleenergia ja päikeseenergia. Tuuleenergia kasutamisega seotud projektid on kiiresti arenenud, kuna Eesti geograafilised tingimused on soodsad tuulenergiaparkide rajamiseks. Samuti on päikeseenergia kasutamine Eestis tõusuteel, eriti kuna päikesepaneelide paigaldamise kulud on oluliselt vähenenud ja nende tõhusus on paranenud. Hüdroenergia osakaal on Eestis suhteliselt väike võrreldes teiste riikidega, kuid see mängib siiski rolli elektritootmise mitmekesistamises. Emajõe ja Narva jõe veejõust toodetud energia on näiteks konkreetne näide hüdroenergia kasutamisest Eesti elektritootmises. Lisaks uutele energiatootmisviisidele on oluline säilitada ja arendada elektrienergia salvestamise tehnoloogiaid, et tagada stabiilne energiavarustus ka siis, kui tuule- ja päikeseenergia tootmine on madal. Eesti elektritootmise tulevikusuunad on tihedalt seotud energiapoliitikat ja kliimaeesmärkidega. Euroopa Liidu roheline kokkulepe ja Eesti enda energia- ja kliimapoliitika hõlmavad ambitsioonikaid eesmärke süsinikdioksiidi heitmete vähendamiseks ja energiatootmise dekarboniseerimiseks. See tähendab, et traditsioonilised energiaallikad, nagu põlevkivi, asendatakse järk-järgult taastuvate energiaallikatega. Tehnoloogiline innovatsioon mängib olulist rolli elektritootmise arengus. Targad elektrivõrgud, robootika ja automaatika, energiatõhususe parandamine ja uute materjalide kasutamine on mõned näited tehnoloogiavaldkondadest, mis mõjutavad elektritootmist. Digitaliseerimine ja andmete analüüs võimaldavad elektritootmist optimeerida, vähendada energiakadu ja parendada süsteemide töökindlust. Tarbijate teadlikkus ja käitumine on samuti määravad tegurid elektritootmise tulevikus. Energiasäästu kampaaniad, taastuvenergia kasutamise toetused ja tarbijate teadlikkuse tõstmine aitavad kaasa rohelisema ja säästvama elektritootmise saavutamisele. Individuaalsete tarbijate valikud, nagu päikesepaneelide paigaldamine kodudele ja elektriautode kasutamine, võivad oluliselt mõjutada nõudlust ja pakkumist energia turul. Eulerpooli veebiplatvorm pakub põhjalikku ja ajakohast teavet elektritootmise makromajanduslike näitajate kohta. Meie andmebaas sisaldab mitmeid olulisi mõõdikuid, sealhulgas elektrienergia tootmismahud, tootmise struktuur erinevate energiaallikate lõikes, tootmise efektiivsus, CO2 heitmed ning investeeringud elektritootmise infrastruktuuri. Need andmed on hädavajalikud poliitikakujundajatele, ettevõtjatele, teadlastele ja avalikkusele, kes soovivad mõista ja analüüsida elektritootmise trende ja nende mõju majandusele. Kokkuvõtteks võib öelda, et elektritootmine on Eesti majanduse ja ühiskonna oluline komponent, mis peab vastama nii majanduslikele kui ka keskkonnaalastele väljakutsetele. Taastuvenergia osakaalu suurendamine, tehnoloogiline innovatsioon ja tarbijate teadlikkus on võtmetegurid, mis määravad elektritootmise tuleviku. Eulerpooli platvorm on ideaalne vahend nende tegurite jälgimiseks ja analüüsimiseks, pakkudes põhjalikke, andmepõhiseid ülevaateid ja analüüse, mis aitavad luua jätkusuutlikumat tulevikku.