Tee oma elu parimad investeeringud
Alates 2 eurost kindlustatud Dominikaani Vabariik Valitsuse kulutused
Aktsia hind
Praegune Valitsuse kulutused Dominikaani Vabariik on 166,953 mld. DOP. Valitsuse kulutused Dominikaani Vabariik langesid 1.9.2023 166,953 mld. DOP, pärast seda, kui need olid 1.6.2023 186,434 mld. DOP. Perioodil 1.3.1991 kuni 1.12.2023, oli Dominikaani Vabariik keskmine SKP 53,05 mld. DOP. Kõigi aegade kõrgeim väärtus saavutati 1.12.2023 262,07 mld. DOP, samas kui madalaim väärtus registreeriti 1.3.1991 810,89 mln. DOP.
Valitsuse kulutused ·
3 aastat
5 aastat
10 aastat
25 aastat
Max
Riigikulud | |
---|---|
1.3.1991 | 810,89 mln. DOP |
1.6.1991 | 875,85 mln. DOP |
1.9.1991 | 990,29 mln. DOP |
1.12.1991 | 1,30 mld. DOP |
1.3.1992 | 1,09 mld. DOP |
1.6.1992 | 1,18 mld. DOP |
1.9.1992 | 1,38 mld. DOP |
1.12.1992 | 1,92 mld. DOP |
1.3.1993 | 1,32 mld. DOP |
1.6.1993 | 1,62 mld. DOP |
1.9.1993 | 1,79 mld. DOP |
1.12.1993 | 2,60 mld. DOP |
1.3.1994 | 1,83 mld. DOP |
1.6.1994 | 2,32 mld. DOP |
1.9.1994 | 2,25 mld. DOP |
1.12.1994 | 2,65 mld. DOP |
1.3.1995 | 2,08 mld. DOP |
1.6.1995 | 2,54 mld. DOP |
1.9.1995 | 2,65 mld. DOP |
1.12.1995 | 3,09 mld. DOP |
1.3.1996 | 2,67 mld. DOP |
1.6.1996 | 2,68 mld. DOP |
1.9.1996 | 2,69 mld. DOP |
1.12.1996 | 4,15 mld. DOP |
1.3.1997 | 3,38 mld. DOP |
1.6.1997 | 4,60 mld. DOP |
1.9.1997 | 4,93 mld. DOP |
1.12.1997 | 6,92 mld. DOP |
1.3.1998 | 4,76 mld. DOP |
1.6.1998 | 5,21 mld. DOP |
1.9.1998 | 5,56 mld. DOP |
1.12.1998 | 7,79 mld. DOP |
1.3.1999 | 5,32 mld. DOP |
1.6.1999 | 5,96 mld. DOP |
1.9.1999 | 6,58 mld. DOP |
1.12.1999 | 9,78 mld. DOP |
1.3.2000 | 7,73 mld. DOP |
1.6.2000 | 8,21 mld. DOP |
1.9.2000 | 7,59 mld. DOP |
1.12.2000 | 10,76 mld. DOP |
1.3.2001 | 8,22 mld. DOP |
1.6.2001 | 9,28 mld. DOP |
1.9.2001 | 9,84 mld. DOP |
1.12.2001 | 13,37 mld. DOP |
1.3.2002 | 10,99 mld. DOP |
1.6.2002 | 11,14 mld. DOP |
1.9.2002 | 11,45 mld. DOP |
1.12.2002 | 14,03 mld. DOP |
1.3.2003 | 10,36 mld. DOP |
1.6.2003 | 12,78 mld. DOP |
1.9.2003 | 13,19 mld. DOP |
1.12.2003 | 17,97 mld. DOP |
1.3.2004 | 14,53 mld. DOP |
1.6.2004 | 17,69 mld. DOP |
1.9.2004 | 17,91 mld. DOP |
1.12.2004 | 20,89 mld. DOP |
1.3.2005 | 17,50 mld. DOP |
1.6.2005 | 17,84 mld. DOP |
1.9.2005 | 22,92 mld. DOP |
1.12.2005 | 29,38 mld. DOP |
1.3.2006 | 21,59 mld. DOP |
1.6.2006 | 26,66 mld. DOP |
1.9.2006 | 27,48 mld. DOP |
1.12.2006 | 35,11 mld. DOP |
1.3.2007 | 19,64 mld. DOP |
1.6.2007 | 32,89 mld. DOP |
1.9.2007 | 32,22 mld. DOP |
1.12.2007 | 49,09 mld. DOP |
1.3.2008 | 36,05 mld. DOP |
1.6.2008 | 39,06 mld. DOP |
1.9.2008 | 40,72 mld. DOP |
1.12.2008 | 51,28 mld. DOP |
1.3.2009 | 38,86 mld. DOP |
1.6.2009 | 43,55 mld. DOP |
1.9.2009 | 43,60 mld. DOP |
1.12.2009 | 59,84 mld. DOP |
1.3.2010 | 44,49 mld. DOP |
1.6.2010 | 51,79 mld. DOP |
1.9.2010 | 43,76 mld. DOP |
1.12.2010 | 56,83 mld. DOP |
1.3.2011 | 45,84 mld. DOP |
1.6.2011 | 48,81 mld. DOP |
1.9.2011 | 47,76 mld. DOP |
1.12.2011 | 63,64 mld. DOP |
1.3.2012 | 55,21 mld. DOP |
1.6.2012 | 54,81 mld. DOP |
1.9.2012 | 57,66 mld. DOP |
1.12.2012 | 68,20 mld. DOP |
1.3.2013 | 55,33 mld. DOP |
1.6.2013 | 66,99 mld. DOP |
1.9.2013 | 65,58 mld. DOP |
1.12.2013 | 85,82 mld. DOP |
1.3.2014 | 68,99 mld. DOP |
1.6.2014 | 72,33 mld. DOP |
1.9.2014 | 72,86 mld. DOP |
1.12.2014 | 92,16 mld. DOP |
1.3.2015 | 71,48 mld. DOP |
1.6.2015 | 76,99 mld. DOP |
1.9.2015 | 77,99 mld. DOP |
1.12.2015 | 103,37 mld. DOP |
1.3.2016 | 85,02 mld. DOP |
1.6.2016 | 83,61 mld. DOP |
1.9.2016 | 82,54 mld. DOP |
1.12.2016 | 108,12 mld. DOP |
1.3.2017 | 91,21 mld. DOP |
1.6.2017 | 95,27 mld. DOP |
1.9.2017 | 97,13 mld. DOP |
1.12.2017 | 132,35 mld. DOP |
1.3.2018 | 98,16 mld. DOP |
1.6.2018 | 107,56 mld. DOP |
1.9.2018 | 107,63 mld. DOP |
1.12.2018 | 146,65 mld. DOP |
1.3.2019 | 109,82 mld. DOP |
1.6.2019 | 118,31 mld. DOP |
1.9.2019 | 116,94 mld. DOP |
1.12.2019 | 159,92 mld. DOP |
1.3.2020 | 126,56 mld. DOP |
1.6.2020 | 130,58 mld. DOP |
1.9.2020 | 131,55 mld. DOP |
1.12.2020 | 174,04 mld. DOP |
1.3.2021 | 125,99 mld. DOP |
1.6.2021 | 140,56 mld. DOP |
1.9.2021 | 153,03 mld. DOP |
1.12.2021 | 198,70 mld. DOP |
1.3.2022 | 141,00 mld. DOP |
1.6.2022 | 164,91 mld. DOP |
1.9.2022 | 165,30 mld. DOP |
1.12.2022 | 239,00 mld. DOP |
1.3.2023 | 154,53 mld. DOP |
1.6.2023 | 186,43 mld. DOP |
1.9.2023 | 166,95 mld. DOP |
Valitsuse kulutused Ajalugu
Kuupäev | Väärtus |
---|---|
1.9.2023 | 166,953 mld. DOP |
1.6.2023 | 186,434 mld. DOP |
1.3.2023 | 154,525 mld. DOP |
1.12.2022 | 238,997 mld. DOP |
1.9.2022 | 165,299 mld. DOP |
1.6.2022 | 164,913 mld. DOP |
1.3.2022 | 141,005 mld. DOP |
1.12.2021 | 198,703 mld. DOP |
1.9.2021 | 153,026 mld. DOP |
1.6.2021 | 140,561 mld. DOP |
Sarnased makromajanduslikud näitajad Valitsuse kulutused
Nimi | Praegu | Eelmine | Sagedus |
---|---|---|---|
🇩🇴 Korruptsiooniaste | 108 | 123 | Aastane |
🇩🇴 Korruptsiooniindeks | 35 Points | 32 Points | Aastane |
🇩🇴 Riigieelarve | −3,25 % of GDP | −3,25 % of GDP | Aastane |
🇩🇴 Riigieelarve väärtus | 24,432 mld. DOP | −9,559 mld. DOP | Kuus |
🇩🇴 Riigikulutused | 109,816 mld. DOP | 120,521 mld. DOP | Kuus |
🇩🇴 Riigitulud | 103,41 mld. DOP | 123,498 mld. DOP | Kuus |
🇩🇴 Riigivõlg | 73,419 mld. USD | 72,781 mld. USD | Kuus |
🇩🇴 Riigivõlg SKP suhtes | 58,88 % of GDP | 58,56 % of GDP | Aastane |
🇩🇴 Sõjalised kulutused | 893,2 mln. USD | 760,8 mln. USD | Aastane |
Makrolehed teistele riikidele Ameerika
- 🇦🇷Argentina
- 🇦🇼Aruba
- 🇧🇸Bahama
- 🇧🇧Barbados
- 🇧🇿Belize
- 🇧🇲Bermuda
- 🇧🇴Boliivia
- 🇧🇷Brasiilia
- 🇨🇦Kanada
- 🇰🇾Kaimanisaared
- 🇨🇱Tšiili
- 🇨🇴Kolumbia
- 🇨🇷Costa Rica
- 🇨🇺Kuuba
- 🇪🇨Ecuador
- 🇸🇻El Salvador
- 🇬🇹Guatemala
- 🇬🇾Guyana
- 🇭🇹Haiti
- 🇭🇳Honduras
- 🇯🇲Jamaika
- 🇲🇽Mehhiko
- 🇳🇮Nicaragua
- 🇵🇦Panama
- 🇵🇾Paraguay
- 🇵🇪Peruu
- 🇵🇷Puerto Rico
- 🇸🇷Suriname
- 🇹🇹Trinidad ja Tobago
- 🇺🇸Ameerika Ühendriigid
- 🇺🇾Uruguay
- 🇻🇪Venezuela
- 🇦🇬Antigua ja Barbuda
- 🇩🇲Dominica
- 🇬🇩Grenada
Mis on Valitsuse kulutused?
Valitsuse kulutused on väga oluline makromajanduslik kategooria, mis hõlmab kõiki avaliku sektori tehtavaid kulutusi kaupadele, teenustele ja investeeringutele. Eulerpool on pühendunud kvaliteetse makromajandusliku teabe edastamisele, pakkudes põhjalikke andmeid ja analüüse, mis aitavad nii era- kui ka avaliku sektori spetsialistidel teha teadlikke otsuseid. Allpool kirjeldame üksikasjalikult valitsuse kulutuste erinevaid aspekte, nende mõju majandusele ja nende rolli tänapäeva majanduskeskkonnas. Valitsuse kulutuste olemus ja struktuur on keeruline ja mitmetahuline. Need hõlmavad kulutusi haridusele, tervishoiule, kaitsele, infrastruktuurile ning paljudele teistele avalikele teenustele ja projektidele. Üldiselt võib valitsuse kulutused jagada kaheks peamiseks kategooriaks: tarbimiskulutused ja investeeringukulutused. Esimese kategooria alla kuuluvad igapäevased kulutused, nagu avalik töötajate palkade maksmine, tarbijate toetuste maksmine ja jooksvate kulutuste katmine. Teise kategooria alla kuuluvad pikaajalised investeeringud infrastruktuuri, haridusse ja teaduse arendusse. Valitsuse kulutustel on mitmeid olulisi eesmärke ja mõju majandusele. Esiteks saavad need kaasa aidata ühiskonna elukvaliteedi ja sotsiaalse heaolu parandamisele. Avalikud investeeringud haridusse ja tervishoidu võivad suurendada inimkapitali kvaliteeti ja vähendada ebavõrdsust. Teiseks mängib valitsuse kulutuste maht ja struktuur olulist rolli majanduse stabiilsuses ja kasvus. Majanduslanguse perioodidel võib valitsus suurendada oma kulutusi, et stimuleerida nõudlust ja aidata kaasa majanduse taastumisele. Valitsuse kulutuste tõhusus ja otstarbekus on sageli kuuma arutelu teema. Kritiseerijad väidavad, et ebaefektiivne ja läbimõtlemata kulutamine võib viia ressursside raiskamiseni ja eelarvedefitsiidi kasvuni, mis omakorda võib suurendada riigi võlakoormust. Seetõttu on äärmiselt oluline, et valitsuse kulutuspoliitika põhineks põhjalikul analüüsil ja pikaajalistel strateegiatel, mis arvestavad nii praeguste kui ka tulevaste põlvkondade vajaduste ja võimalustega. Valitsuse kulutuste rahastamine on samuti tähtis aspekt. Traditsiooniliselt rahastatakse avalik sektori kulutusi maksutulude, laenude ja teiste tuluallikate kaudu. Maksutulu on peamine allikas, mis koosneb füüsiliste isikute tulumaksudest, juriidiliste isikute maksudest, käibemaksudest ning erinevatest aktsiisidest ja muude maksutest. Samas võib valitsus vajalike kulutuste tegemiseks kasutada ka laenuvõtmist, mida peaks siiski tegema ettevaatlikult, et vältida liialt suure võlakoorma kuhjumist. Valitsuse kulutuste mõju ja nende rahastamise võimalused on tihedalt seotud makromajanduslike näitajatega, nagu sisemajanduse koguprodukt (SKP), tööpuuduse määr ja inflatsioon. Näiteks, kui valitsus valib majanduse stimuleerimiseks suurendada oma kulutusi, võivad need tegevused suurendada nõudlust ja aidata kaasa majanduskasvule. Samas võib liigne kulutamine ja eelarvedefitsiidi kasv põhjustada inflatsiooni, mis omakorda võib halvendada majanduslikku olukorda. Eulerpooli eesmärk on pakkuda ulatuslikku ja täpset teavet valitsuse kulutuste kohta, et aidata kasutajatel mõista nende mõju ja tähtsust. Meie andmebaas sisaldab ajakohastatud ja põhjalikke makromajanduslikke näitajaid, mis võimaldavad põhjalikke analüüse ja teadlikke otsuseid. Usume, et andmete läbipaistvus ja kättesaadavus on kriitilise tähtsusega kaasaegse majandusliku planeerimise ja poliitikakujundamise jaoks. Avaliku sektori kulutuste tõhusus ja mõju on teema, mis nõuab pidevat jälgimist ja analüüsi. Eulerpool pakub tööriistu ja andmeid, mis aitavad jälgida ja hinnata valitsuse kulutuste mõju erinevates majandussektorites ja aja jooksul. Meie platvorm võimaldab kasutajatel analüüsida erinevate riikide ja regioonide kulutuste struktuuri, võrrelda neid erinevate ajaperioodide lõikes ning teha järeldusi selle kohta, kuidas kulutuste muutused mõjutavad majandusarengut ja sotsiaalset heaolu. Kokkuvõttes on valitsuse kulutused keskne teema makromajanduses, mõjutades otseselt ja kaudselt majanduskasvu, sotsiaalset võrdsust ja üldist elukvaliteeti. Eulerpool on pühendunud sellele, et pakkuda põhjalikke ja ajakohaseid andmeid, mis toetavad tõhusat majanduslikku planeerimist ja otsuste tegemist. Meie eesmärk on aidata kasutajatel mõista valitsuse kulutuste komplekssust ja leida parimaid viise ressursside tõhusaks ja jätkusuutlikuks kasutamiseks.